Helesinine Capri: teine päev luksussaarel. FOTOD

Jõudiski kätte seekordse Capri külastuse viimane päev. Hommikune kohv ja cornetto peaväljakul Tiberio välikohviku mugavas korvtoolis nauditud, asun teele saare teise osa ehk Anacapri poole.

Anacapri ja legendaarne doktorihärra

Anacapri on saare kõrgeim piirkond, kust lisaks kohalike elumajadele leiab kirikuga väikese keskväljaku, bougenvilleaõitesse uppuvad valged kohvikud ning kohalikku käsitööd pakkuvad poekesed. Külastajana on raske mööda minna kutsuvast valikust värvilistest maalitud savinõudest,  lõhnavatest käsitööseepidest ning kohaliku sidrunilikööri limoncello pudelitest.

Kahtlemata väärib külastamist ka imekauneid vaateid pakkuv Axel Munthe villa ja majamuuseum. Axel Munthe on ise Caprist raamatuid kirjutanud Rootsi arst, kes oma esmakordsel külastusel saarde niivõrd kiindus, et aastaid tööd tegi, ostmaks endale villat Capri saarel. Seal elades võttis ta vastu kuulsaid patsiente kogu Euroopast, teiste seas ka Rootsi kuninganna Victoriat, kellega mõningate allikate andmetel doktorihärral ka armastuslugu oli. Igal juhul jäi Axel Munthe eluarmastuseks Capri saar ning väidetavalt olevat ta surnud, taskus ostetud tagasisõidupilet saarele.

Capri sandaalid

Minu jaoks on Anacapri veel ka selle poolest eriline, et just seal asub kuulsate Capri sandaalide valmistaja, kelle juurde alati sammud sean. Via Capodimontel tervitab teid oma töökojas-poekeses vanameister Salvatore Pandolfi, kes juba üle 50 aasta on seda ametit pidanud. Soovija võib valida paarikümne erineva mudeli, mitmete talla- ja kontsakõrguste ning lugematute värvitoonide vahel. Läheb umbes pool tundi ja lahkudki just sinu jalgadega sobitatud sandaalipaariga. Lihtsamad – kuid ehtsast nahast – sandaalid maksavad 60-70 euro ringis, kivikestega kaunistatud mudelid 90-120 eurot ning kui soovid juba hinnalisi Swarovski kristalle uusi jalavarje ehtima, tuleb välja anda paarisaja euro ümber.

Munkade saladus

Capri kitsastel käänulistel teedel on kõige mugavam liikuda kasutades kohalikku transporti – oranže minibusse -, mis sind kiiresti saare ühest otsast teise viib.  Veerand tunniga olen Capri keskuses tagasi, teen mõnusa jalutuskäigu San Giacomo võlvitud kloostriõues, naudin Parco Augusto varjulisel pargipingil lõunavõileiba ning siis ootab mind Carthusia.

Parfüümipilves peaväljakul La Piazzettal promeneerimine kuulub lahutamatult Capri sumedate suveõhtute juurde. Ja kui juba Capril, siis Carthusia lõhnavatest poekestest ei õnnestu kuidagi ükskõikselt mööda minna. Legendi järgi avastas kohaliku San Giacomo kloostri eestseisja 14. sajandil, et saart külastanud kuninganna Giovanna auks kohalikest kaunimatest õitest tehtud lilleseaded on kolm päeva vette seisma jäänud ning see vesi on omandanud talle seni tundmatu aroomi. Leidu pühendatud alkeemik destilleerinudki selle põhjal esimese teadaoleva Capri parfüümi. Ajalugu teab ka rääkida, et 1948. a leiti need ajaloolised retseptid üles ning mungad asutasid väikese laboratooriumi parfüümide valmistamiseks. Tänapäeval on Carthusia perefirma, kes endiselt kasutab mõningaid munkade poolt pärandatud tootmisviise ning nii palju kui võimalik – kõike ei ole seal lihtsalt saada - saarelt pärit toorainet, millest leiab lemmiku nii värskete tsitruseliste lõhnade kui ka külluslikumate lillearoomide austaja. Minu südame võitis Capri peatänava järgi nimetatud Via Camerelle parfüüm, milles tunneb kergeid sidruni- ja apelsininoote.

Õhtu Longanos

Õhtusöögiks restorani valides sean sammud oma teise lemmikpaika. Nimelisel Via Longanol Capri keskuses paiknev restoran-pizzeria Longano da Tarantino on teine koht, kuhu Capril kindlasti sööma võiks minna. Vast ehk Capri üks kõige sõbralikumate hindadega lihtne kodune restoran ootab sind kutsuvalt suure pitsaahjuga ning tõeliselt vahemereliku meluga. Taustaks kostva Itaalia või Napoli muusika saatel ulatab naeratav baarman sulle kuldkollase limoncello või jahutava klaasi veini, samal ajal kui pitsaahjus valmib värskete tomatite ja mozzarellaga pizza caprese ning köögis hõrgutavad mereandidest road.

Selle restorani risotto alla pescatorat ehk risottot mereandidega ei löö miski, läbi aastate on see jäänud minu lemmikuks. Restoran ise soovitab oma parimate roogadena lisaks veel: linguine mereandidega, värske pasta homaariga, grigliata mista di pesce (valik grillitud mereande) või zuppa di pesce (mereandide soute’).

Aeg on märkamatult möödunud.  Capril olles tundub alati, et vähemalt üks päev peaks veel juures olema. Viimane jäätis Capri kuulsast Buonocore gelateriast  - kindlasti üks Itaalia parimaid jäätiseid - , jääb seekordset külaskäiku lõpetama.  Väike nukrus poeb hinge, kui ütlen: Arrivederci, Capri, me näeme taas!

Autor: Evelin Ojamets

Jälgi Itaaliaga seotud infot https://www.facebook.com/MiItaalia