Reklaam sulgub sekundi pärast

KAALULANGETAJA PAULA: Ajutine mõõn on ületatud!

Mis mõjuks kaalulangetusele paremini kui tuhandete naiste hindav pilk? Nii otsustas Paula, et viib enda programmi läbi buduaarikate silme ees, pidades kaalublogi buduaar.ee lehel, kuni eesmärk täidetud.

Loe, mis tunded on Paulal peale viiendat nädalat.

No nii, kallid kaaskannatajad, ma olen jälle hoos ja minu ajutine mõõn on selleks korraks ületatud. Emotsioon on ülim. Aga mis ma siis tegin sellel nädalal?

Ma läksin spordiklubisse. See on päris korralik eneseületamine isegi minule, kes ma olen suhteliselt enesekindel inimene ja keda laiemas laastus teiste inimeste arvamus ei huvita. Minna jõusaali, kus kõik inimesed näevad väga treenitud välja ja kus kõik inimesed teavad täpselt, mida ja kui palju nad tegema peavad. Ausõna, kergemat sorti paranoia tuli peale küll. Mõtlesin minagi kõiki neid mõtteid, mida on sajad-tuhanded naised mõelnud enne mind ja mida teevad sama paljud kindlasti ka veel peale mind. Ma tean ju, et tegelikult ei vaata keegi su peale viltu, kui sa oma ülekilodega treeningsaali astud, aga see tunne lihtsalt halvab mõistuse. Just täpselt nii ma end tundsin – raudselt kõik vaatavad ja mõistavad mind oma mõtetes hukka. Näe, paksul on kahe burgeri vahel paus ja tuli kaema, et mis asi see trenn on. Kujutage ette mõnda multikat, kus tegelaskujul istuvad õlgadel ühel pool ingel ja teisel pool kurat. Ingel sosistab sulle, et kõik on hästi, mine tee trenni ja oled varsti samuti väga heas vormis. Ja teine karjub kõrva, et oled sa lolliks läinud peast, kuhu oled sa end toonud? No vot, nii ma siis mõtlesin oma mõtteid ja pidasin sõnasõda oma ingli ja kuradiga, ise samal ajal end crosstrainer'i peal soojaks ajades. Loomulikult ma ju olingi nagu eksinud lammas keset kesapõldu. Kohmakas ja ebalev. Tead ju küll, mida tegema pead ja kuidas tegema pead, aga ikka on tunne, et teed kõike valesti.

Teisel korral enam asi nii hull polnud ja ülejäänud kordadel tundsin end juba nagu vana kala sogases vees. Tegelikult ka, mitte keegi ei vaata sinu peale viltu ja ei arvusta sind ega sinu tegemisi. Valdavalt vähemalt mitte ja kui keegi peakski seda oma peas tegema, siis so what? Elu ei jää seisma veel sellepärast.

Mu põlvevalu on peaaegu et läinud. Siiski ma alateadlikult hoian seda ja olen ettevaatlik. See-eest sain ma jälle tunda seda magusvalusat lihasvalu, mis andis endast teisel päeval kenasti märku. Päris selline robot ma muidugi polnud nagu augusti alguses. Olen ju peaaegu kogu aeg ikkagi midagi teinud, sõltuvalt ajast, enesetundest ja tujust.

Söömine on endiselt mu lemmiktegevus maailmas, aga ma jõuliselt ületan end iga päev. Ma olen kuuel päeval nädalas toitunud nii, nagu peab ja kavas kirjas on. Ühel päeval nädalas luban ma endale vahelduseks midagi, mida ma tegelikult süüa ei tohiks. Ärge saage valesti aru, sel ühel päeval ei söö ma end erinevatest maiustustest üle ja lõhki. Maiustusi ma ausalt öeldes väga ei tahagi. Näiteks see nädal lubasin ma ükspäev endale lõunaks pastasalatit, oli teine mõnusalt koorene ja rammus. Puhas vaheldus, ei midagi muud. Ja kaal – see langes tervelt 800 g, olen enam kui rahul ja ma tunnen end tõesti väga hästi. Järgmisel nädalal teen uued pildid ka, saate ise ka aimu, millest räägin. Olge tegusad.

NB! Uuel nädalal teen väikese väljakutse koos #boostyourself Detox smuutidega. Proovi ka!

Hoia mu teekonnal silma peal, löö ise ka selg sirgu ja vea trennipüksid jalga ning ära ära kao. Jälgi mind ka prettypaula.com!