KAKS KARJÄÄRI KORRAGA? Need naised saavad sellega hakkama!

Pole saladus, et kes palju teeb, see palju jõuab. Selle kulunud väljendi eredaks tõestuseks on sinu ees neli eestlannat, kes on suutnud lisaks oma põhitööle käima lükata veel teisegi- hobitöö!

Võimalus end välja elada

„Olen ämmaemand, kes igapäevaselt tegeleb oma Ämmaemandusabi Kliinikuga ja käin nüüdseks ka väiksema koormusega haiglavalvetes, et hoida sünnitusabis käed soojas ja mõistuse teravaNA,“ ütleb 23 aastat ämmaemandana töötanud Kristi Sims (45). Kuid lisaks tänuväärsele põhitööle on naist alati ka köitnud mood, eriti vintage. „Minu jaoks on vintage ajas edasi liikuv väärtus,“ räägib Kristi, kes on üles kasvanud Burdade keskel ning õmblusmasina surina saatel. „Saan ennast vanade moeesemete keskel justkui välja elada,“ viitab naine naerdes oma põhitööle.

Antiigiärimehest elukaaslase kõrval, kellega sageli saab mööda antiigimesse kolatud, sai Kristi hobi aga veelgi suurema hoo sisse. „Ühel hetkel hakkasin mõtlema, et ehk on kellelgi veel huvi esemete vastu, millel on oma väärtus ja kvaliteet,“ räägib Kristi, kes koos kaasaga toimetab mainekas Idla antiigis. Kõik paari ühised reisid on seotud ühtlasi ka äriga. “Näiteks sõidame sageli välismaale antiigimessidele ja hangime sealt uusi, põnevaid esemeid, aga meie jaoks on see ühtlasi ka puhkus. Nii, et ma olen õnnega koos,“ räägib tegus naine, kes leiab hobiga tegelemiseks hõlpsasti aega. „See ei ole üldse raske – kui oled enda tööandja, saab aega plaanida oluliselt rohkem. Riiklikule tööle tuleb aeg ära planeerida ja ülejäänut saad vabalt kasutada.“ Kristi tulevikuplaanid on siiski seotud ämmaemanduse ja oma erakliinikuga. „Vintage  on palsam mu hingele. Ajatud ehted, kleidid ja kotid jäävad mu ellu kindlasti ka 10 aasta pärast, seega ma ei välista üht teisele.“

Midagi käega katsutavat!

…Just see oli see, mis sundis Maarja Dahli (37) lisaks kahele ettevõttele käivitama veel ka kolmandat. „Tegevust kahes neist nimetan tööks ja kolmandas hobiks,“ ütleb ta. „Esikohal on praegu uuringufirma Rizoom, milles korraldan töötajate rahulolu ja ettevõtte tulemuslikkuse uuringuid. Teine töö on kommunikatsiooni valdkonnas; näiteks aitan koostada firmade siselehti ja meediatekste. Kolmas ettevõtmine on Scarfinista – ägedate vintage-sallide e-pood.“

Just viimane ongi Maarja hobitöö, mis sai loodud vastukaaluks sellele, et uuringuga loodud teadmist või head kommunikatsiooni käega katsuda ei saa. Just viimasest tundis naine väga puudust! „Nii otsisingi võimalust mingil viisil tegeleda moekunsti ja disainiga.  Idee hakkas kuju võtma, kui leidsin Londoni taaskasutuspoest ühe Gucci siidräti 1970-ndatest, mis näeb väga stiilne välja ega lähe kunagi moest,“ räägib naine. „Samas ei soovi ma tarbetuid vidinaid maailma juurde toota. Vintage-sallide e-pood tundus hea mõte, sest ei nõua igapäevast tööd ning annab mulle võimaluse olla seotud moedisainiga.“ Esmajoones kulub Maarja aeg erialasele tööle. „Scarfinista jaoks võtan aega siis, kui silmapiiril on mõni disaini- või vintage-turg, kuhu müüma lähen. Enne seda sätin korda siidrätid, mida olen vahepeal reisidelt hankinud, lasen mõne salli ära raamida ning värskendan Scarfinista sotsiaalmeedia kontosid.“

Tulevikus soovib naine siiski  olla seotud peamiselt organisatsioonide ja inimeste arendamise ning personalitööga. „Usun, et Scarfinista jääb hobina samuti alles ja kasvab vaikselt edasi. Selle väärtus on vaheldus põhitööle,“ ütleb naine ja tunnistab, et kui ta hobitöö asemel tegeleks oma teiste töödega, oleks see majanduslikult ilmselt mõttekam. „Mõnikord võtan hobi jaoks aega pere, mõnikord une arvelt. Samas annab Scarfinistaga toimetamine tagasi mõnusat elevust, ägedaid tutvusi ja uusi teadmisi.“

Taevas, apteek ja ehted

„Elukutselt olen proviisor ja pean teadma kõiki neid karbikesi apteegis, mis-kus-kui palju ja mis mõjuga kõik Eestis registreeritud ravimid on. Momendil aga pühendan suurema oma asjast tööle, mis ei ole seotud erialaga. Lendan! Stjuardessina on taevas juba viis aastat minu teine kodu,“ räägib Kristina Predbannikova (32).

Naine suutis oma kahe töö kõrvale tekitada veel kolmandagi – ehetebrändi Crystallina Jewelry. „Olin just tööga seoses Brasiilias, kui minu loominguline pool sai lummatud sealsetest poolvääriskividest! Need ilusad kivikesed tulevad otse loodusest ja on laetud positiivse energiaga. Seepärast otsustasin luua neist ehteid, et meie kaunid Eesti naised saaksid ka seda ilu nautida!“ räägib Kristina, kes sai julgust ja toetust oma brändi loomiseks lähedastelt.

Apteegi ja reiside vahepeal tegeleb Kristina aktiivselt  Crystallina Instagrami ja Facebooki lehtedega. „Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad – see reegel kehtib 100% minu kohta!“ räägib naine. Kuigi tema tulevikuplaanid on seotud põhieriala ehk proviisori elukutsega, ei jäta ta unarussae ka ehtebrändi arendamist. „Kunagi ei tea, kuhu su pühendumus viib – võib-olla suure sihini!“

Töö une arvelt

„Vahel mõtlen, et mul on kindlalt kõige ägedam amet agentuuris, kui mitte tervel tööturul!“ ütleb Havas Creative’i loovagentuuri produtsent ning Nitro krew videoproduktsioonitiimi juht Laura Reimann (27), kes nädalavahetuseti veedab aega diskoripuldis! „Produtsendi töö on marupõnev, sest kunagi midagi ei kordu ja rutiini ei teki. Iga projekt on alati omanäoline. Naljalt sama klippi kellelegi ju ei filmi!“ naerab Laura. „Tihti peab jooksma ajaga võidu ja kunagi ei tea, kus ja millal mõni uus „pomm“ võtte kiirel ettevalmistusperioodil võib plahvatada. Aga just see antud töö põnevaks teebki. See on väga hea tunne, kui oled suutnud lõpuks ikkagi ajast võitu saada ja kõik keerulised ning võimatuna näivad olukorrad ära lahendada.“

Viimase aastaga on Laura põhitöö kõrvale tekkinud veel üks tore amet. „Avastan end üha tihedamini nädalavahetustel koos oma parima sõbranna Triinuga DJ-puldi tagant. Mängime DJ-duona kollektiivi HOL nime all muusikat – põhiliselt meloodilist house’i ja techno’t. Nüüd on hobikorras muusikamängimisest kasvanud täiesti arvestatav lisatöö.“

HOL sai alguse läbi nalja. „Töötasime tol ajal Triinuga ühes agentuuris ning tahtsime kolleege kuidagi üllatada. Laenasime üheks hommikuks sõbralt controller’i ja tervitasime töökaaslasi kontoriuksel tervislike smuutide, puuviljade ja muusikaga. Mängida me muidugi ei osanud. Tahtmine oli sel hetkel kindlasti suurem kui oskused, kuid see viga sai kiirelt parandatud, kuna saime palju positiivset vastukaja, mis innustas meid tõsiselt asja proovima.“

Triinu läks üsna varsti pärast seda teise agentuuri tööle. „Tagantjärele ikka mõtlen, et äkki oli see uus hobi meil mõlemal alateadvuses heaks ettekäändeks koos rohkem aega veeta,“ mõtiskleb Laura. „Pean meie lugu üpris eriliseks – kui mitte kummaliseks –, kuna oleme Triinuga parimad sõbrannad, kuid päevatöös töötame tegelikult konkurentidena. Seepärast on eriti tore nädalavahetuseti ühist asja ajada.“ Laura aeg lisatöö  tegemiseks tuleb sõna otseses mõttes une arvelt. „Iseenesest olen harjunud vähe magama ja üürikesed unetunnid mind ei heiduta. Vahel lükkub mõni võte väga öösse ja järgmisel hommikul peab sellest hoolimata juba varakult toimetama asuma.“

Tulevikus näeb Laura end mõlema alaga seotult. „Kuid miks mitte hoopis millegi kolmandaga? Proovin võtta diskoriasja ikka rohkem hobi kui tööna – üks tasakaalustab ideaalselt teist.“

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar mai-juuni 2019.