Reklaam sulgub sekundi pärast

Katre beebiblogi: poiss või tüdruk, kumb ta on?

Eks ikka inimesi huvitab, kummast soost last ma siis hetkel kannan. Vähemalt on see ikkagi üks enimküsitud küsimusi, mida tuttavad rasedalt naiselt küsivad. Mina aga olen nõutu ja ei oskagi tihtilugu mingit kindlat vastust öelda, sest ega ma ju ei teagi sajaprotsendilise täpsusega, kumb ennast mu sees peidab.

Eks ikka inimesi huvitab, kummast soost last ma siis hetkel kannan. Vähemalt on see ikkagi üks enimküsitud küsimusi, mida tuttavad rasedalt naiselt küsivad. Mina aga olen nõutu ja ei oskagi tihtilugu mingit kindlat vastust öelda, sest ega ma ju ei teagi sajaprotsendilise täpsusega, kumb ennast mu sees peidab.

Enamjaolt saadakse sugu teada kuskil 20. nädala paiku. Siis tehakse üks suurem ja põhjalikum ultraheli uuring – looteanatoomia -, et vaadata, kas laps on kenasti arenenud ja selleks ajaks on parajalt välja kujunenud ka juba need organid, mille järgi sugu määrata. Veidi kadestan neid inimesi, kes ultraheliuuringus on lapse soo kindlalt teada saanud. Vähemalt arst on julgenud üsna suure tõenäosusega ikkagi selle asja seal paika panna ja midagi kindlalt pakkuda.

Väga ootusärevalt seadsin seega minagi oma sammud 20. nädalal sinna ultrahelisse, lootes muidugi teada saada, et lapsega kõik korras on, aga loomulikult teada saada ka sugu. Sattus mulle aga üsna noor arst, kes protseduuri läbi viis. Vaatas lapse siiski ilusasti üle, ma arvan, sest igatahes midagi juurde küsida ma ka ei osanud ja miski justkui kummaline ka ei tundunud, aga sugu ta pakkuda ei osanud. „Ehk on tüdruk, aga veel ei ole päris aru saada,“ ütles ta, kuid mitte midagi rohkemat. Eks lapsel olid jalad koos ka ja ennast liigutada ta ei söandanud ning seekord jäigi see küsimus endiselt üsna lahtiseks. 

Seejärel hakkasin mõtlema tasulise ultraheli peale teises kliinikus. Oh ei, mitte kuulsa dr Šoisi juures. Muidugi oleks see olnud kena variant, aga nii palju raha ma ka vajalikuks ei pidanud välja käia. Eriti kui enamik siiski tasuta tehtavas looteanatoomias ju soo teada saavad. Kuna arvel olen ma Pelgulinnas, siis mõtlesin, et annan ühe ultraheli uuringu võimaluse hoopis ITK naistekliinikule.

Mõni nädal hiljem saigi aeg kirja pandud ja läksin taaskord ootusärevalt kohale. Seekord juhtus ultraheli läbi viima vanem naine, kes tundus, et võib rohkem kogenenud olla. Vaatas temagi kenasti lapse üle ja kinnitas, et areng on väga kena ja kõik on korras. Ilmselgelt teadis ta ka oletada, et tasulisele uuringule läksin sooviga sugu teada saada ja nii ta päris mitu korda sinnakanti piiluski, kuid sarnaselt eelmisele korrale, olid lapsel ka sel korral jalad koos ja ei tahtnud tema üldse neid rohkem lahku ajada. Küll aga sai arst seekord mingisugusegi parema ülevaate ja ütles temagi, et ARVAB, et ehk seal tüdruk on, aga päris kindlalt ikkagi öelda ei julge.

Enam vähem jäi mulle pilt silme ette, kui me seal kahekesi seda sugu uurisime, ja seega kodus ma guugeldasin ka veel juurde nii poisi kui ka tüdruku ultrahelide pilte, et vaadata kummale soole see pilt siis ikkagi sarnasem oli ja tuleb tõdeda järjekordselt, et tüdrukule tõesti. Kuna aga üsna naljakas juhtum oli see, et tolles ultrahelis laps mulle kavalalt keelt näitas, siis kes teab...

Endal mul ka mingisugust sisetunnet ei ole. Alguses arvasin, et ehk sünnib poiss, sest nii palju kui me üleüldse mehega naljatades olime lapsesaamisest rääkinud, siis ikka kuidagi mõlkus meeltes mõlemal, et esimene laps on poiss. Nimigi aastaid ette kujutatud. Seetõttu tundus päris loogiline, et kui see rasedus nüüd niimoodi ootamatult tuli, siis ehk ise alateadlikult kutsusimegi selle poisi sünni esile. Poodides käies vaatavad minu silmad siiski tüdrukute asjade poole ja kujutan muudkui ette, kuidas ma ikkagi väikest plikatirtsu hakkan riietama ja kuidas ma just väikese tüdrukuga ringi jalutan.

Muidugi pole selles mõttes absoluutselt vahet, kumb siis lõppude lõpuks ikkagi sünnib. Pole ma pettunud kummagi variandi puhul. Lihtsalt tänapäeval, kui on olemas võimalus varakult teada saada, siis on kergem tulevast elu ette planeerida - missuguseid riideid osta ja nimevalimisele samuti mõelda. Veel viimane lootus või võimalus sugu näha juhtub ehk raseduse viimastel nädalatel, kui vaadatakse, kas laps end õigesse asendisse keeranud on, aga kui siis ka miskit kindlat ei ole, siis paistab, et tuleb ikkagi kannatada ja oodata sünnituseni. Siis selgub tõeline tõde.

Kui sind huvitab, kuidas elan ja millest mõtlen väljaspool Buduaari keskkonda, siis loe ka minu isiklikku blogi

Teemasoovidest või tekkinud küsimustest võite teada anda siin samas kommenteerides. :)

Katre

[gallery ids="3026868,3026870,3026873"]