KOTKA ERAHAIGLA– esteetilise meditsiini oaas Tallinnas!

Kotka Erahaigla  on Eestis kõige uuem ja patsiendisõbralikum, tegevusluba omav esteetilise kirurgia keskus. Märkimisväärne on seegi, et haiglas kasutatakse  Eestis seni kõige uuemat operatsioonitubade tehnoloogiat ning interjöör meenutab pigem hotelli kui raviasutust!

Kotka Erahaiglas (KEH) töötavad Eesti enim tunnustatud ja suurte kogemustega plastikakirurgid, kes on spetsialiseerunud erinevate piirkondade korrigeerimisele:

Dr Jüri Kullamaa – Eestis enim rinnalõikusi tegev plastikakirurg, kes teeb lisaks silmalaugude plastikat ning näolõikusi.

Dr Pille Kirjanen – plastikakirurg, kes teeb enim rasvaimu, kõhuplastikat, günekoloogilisi plastikalõikusi ning postbariaatrilisi operatsioone ehk maovähendusjärgseid lõikusi.

Dr Mart Eller – plastikakirurg, kes on ühtlasi ametlik Allergani (Botox, Juvederm) ilusüstide koolitaja Eestis. Esteetilises kirurgias viib ta läbi eelkõige rinna, kehatüve ja jäsemete välimuskirurgiat. Lisaks on dr Eller ka Tartu Ülikooli õppejõud.

Veel töötavad KEH-is ninaplastikakirurgid dr Priit Kasenõmm ja dr Margus Luht, nahaarst dr Bret Kaldvee ja veresoonte kirurg dr Meike Pärn.

Vestlesime Kotka Erahaigla tohtrite Jüri Kullamaa ja Mart Elleriga esteetilisest meditsiinist ja ilukirurgia suundadest. 

Millised on uudseimad suunad plastikakirurgias? 

Jüri Kullamaa: See on valdkond, mis pidevalt muutub ja täieneb, kuid ka vanas taasavastatakse midagi uut. Suund on säästlike meetodite poole – võimalikult vähem traumat, et pöörduda rutem tööle tagasi. Aeg on raha kõigi jaoks! Näiteks eelistati rinnakirurgias teatud ajal implantaadi paigutust pigem rinnalihase alla, kuid nüüd esimese eelistusena näärmekoe alla, et tekitada vähem traumat. Aina enam pöördutakse tagasi varem kasutusel olnud sileda pinnaga implantaatide poole. Implantaadid ise on muutunud palju elastsemaks, füüsiliselt vähem tuntavaks, nii et serv ei jää läbi rinnakoe nähtav. See annabki eelise paigutada rinnaimplantaat tihedamini näärme alla.

Mida soovitate noortele naistele, kes soovivad kaunimat büsti? Kas oodata, kuni lapsed sünnitatud ja imetatud?

Jüri Kullamaa: Suund on muutunud, kuna vanasti sünnitati 20-aastaselt, tänapäeval aga valdavalt 30-aastaselt. Kui on juba noorena asümmeetria, soovib tänapäeva naine paremat välimust nautida kohe, mitte oodata 10 aastat. Kui pereloomine on tulevikus plaanis, tuleb alati lähtuda konkreetsest patsiendist ning leida parim lahendus, pidades silmas, et implantaadiga rind ka pärast rasedust ja imetamist kena oleks.

Milline vanus on parim aeg silmalaugude plastikaks?

Mart Eller: Kindlat vanust ei ole, on näidustus. Kõige noorem patsient, kellel on väljendunud alalaugude tursed, on olnud 18-aastane. Probleem on eelkõige kosmeetiline. Mis vanuses tekib näidustus, on individuaalne. Konsultatsioon annab selguse.

Kuivõrd altid on Eesti mehed kasutama esteetilise meditsiini võimalusi?

Mart Eller: On tunda tõusvat trendi. Esialgu tullakse vastuvõtule küll naise käekõrval. Kuid kogemused näidanud, et kui mees on kord juba tee selgeks saanud, tullakse ise tagasi! Sageli alustatakse mittekirurgiliste protseduuridega nagu täitesüstid ja botuliini süstid. Laugude plastika kõrval on meeste hulgas populaarne kehatüve rasvaimu. Järjest populaarsemaks on muutunud günekomastia ehk naisrinnasuse korrektsioonid, et saavutada mehelikum rindkere.

Mis on ilusüstide uudsed võimalused neile, kes soovivad välimust korrigeerida ilma noa alla minemata?

Mart Eller: Allergan pakub innovatiivset deoksükoolhappepreparaati,  mis võimaldab eemaldada lõuaalust lotti lõhustades rasvarakke. Meetodi eeliseks on see, et protseduuri käigus pinguldatakse ka piirkonna nahka – üle fibroplastide aktivatsiooni suureneb kollageeni süntees. Protseduur ei ole kõige odavam, kuid kindlasti oma hinda väärt. Tegu on n-ö lõunavaheaja protseduuriga. Taastumisaega on vaja arvestada keskmiselt 7–10 päeva – nii kaua püsivad turse ja punetus, mida saab varjata kaelasalliga, jätkates normaalset igapäevaelu.

Kotka Erahaigla asub Tallinnas Kotka 12, lähemat infot tasub küsida telefoni 6530777. 

Intervjueeris: Katrin Rasmann, ilutoimetaja