KUIDAS SAADA UNEHÄIRETE korral abi?

Väljapuhkamiseks ja jõuvarude taastamiseks peab täiskasvanud inimene magama vähemalt kolmandiku ööpäevast. Unehäirete tekkimisel on soovitatav otsida abi arstilt või apteegist.

Täiskasvanud inimene vajab välja puhkamiseks 7–8 tundi, koolilaps 9 ning koolieelik 10 tundi und. Juhul kui und ei ole piisavalt, tekivad nii vaimne kui ka füüsiline väsimus ning kannatab elu kvaliteet. Pikemaajaline unepuudus võib põhjustada kurnatust ning päädida erinevate haigusseisunditega. 

Unehäired toovad endaga kaasa päevase uimasuse, mis suurendab tõenäosust sattuda liiklus- ja tööõnnetuste ohvriks. Magamatuse tõttu halvenevad mälu ja keskendumisvõime, tekib meeleolulangus, inimene muutub kergelt ärrituvaks ning tema stressitaluvus väheneb. Ebapiisava uneaja tõttu suureneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Krooniliste unehäirete all kannatab vähemalt 5% täiskasvanuist. Insomniat esineb naistel tunduvalt sagedamini kui meestel. Viimasel ajal on täheldatud kogu maailmas unehäirete esinemise sagenemist. Ajutisi une ja ärkveloleku rütmi häireid võib põhjustada reisimisest tingitud ajavahe või muutuva graafikuga (öine) töö.

Mida saan ise teha parema une heaks?

Une kvaliteedi parandamiseks saab igaüks ise paljugi ära teha. Esimene soovitus on minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal kellaajal.  Päevasel ajal värske õhu käes veedetud aeg ja kehaline tegevus tulevad kindlasti unele kasuks. Uneaja eel peaks seevastu vältima tegevusi, mis organismi niiöelda „üles piitsutavad“. Intensiivsema kehalise treeninguga ei ole soovitav kolme kuni nelja tunni jooksul enne uneaega tegelda. Telerivaatamine ja arvutitöö tuleks lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut. Tervisliku une huvides peaks leidma enne magamaminekut tund-poolteist rahulikuks tegevuseks. Abi on ka meeldiva rahuliku muusika kuulamisest. Kui und ei ole, pole ka mõtet voodisse seda ootama jääda. Õigem on närvilise uneootuse asemel tegelda mingi positiivselt mõjuva rahustava tegevusega, näiteks lugeda midagi humoorikat või tegelda kergema käsitööga.

Unehäirete puhul saab abi melatoniinist

Põhiline ootus unetuse ravile on, et see aitaks kiiresti ja ei põhjustaks sõltuvust. Kuni viimase ajani on unetuse puhul kasutatud suhteliselt tugevatoimelisi ravimeid – uinuteid ja rahusteid. Viimaste miinuseks on see, et neid tohib kasutada ainult lühiajaliselt, sest nad põhjustavad sõltuvust ning võivad anda mitmeid kõrvaltoimeid. Tunduvalt paremaks valikuks on preparaadid, mis sisaldavad melatoniini. 

Sissevõetavana soodustab melatoniin uinumist, väldib ka soovimatuid öiseid ärkamisi ning muudab une kosutavamaks. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab ta luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase väsimusega enne magamajäämist.

Apteegist melatoniinipreparaati valides tasub meeles pidada, et kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja kiire toime. Erinevalt kapslitest või tablettidest imendub melatoniin keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist. Parima toime annab Good Sleep sprei, mis sisaldab peale melatoniini ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on eriti hea, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele veel kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju.