Reklaam sulgub sekundi pärast

NEED ON VÄGA KAHJULIKUD KOOSTISOSAD sinu ilutoodetes

Kui sageli vaevud lugema oma kosmeetika-, naha- ning juuksehooldustoodete tagaküljel olevat infot, milles seisab kirjas, millistest koostisosadest koosneb ripsmetušš, näokreem, šampoon või mis iganes muu toode? Kuigi sageli me isegi ei aima, milliseid tagajärgi võib üks pealtnäha tõhus toode meile tuua, on mitmeid põhjuseid, miks tasub hoida silmad avatud ning haarata naturaalsete toodete järele. 

Kui sageli vaevud sa lugema oma kosmeetika-, naha- ning juuksehooldustoodete tagaküljel olevat infot, milles seisab kirjas, millistest koostisosadest koosneb ripsmetušš, näokreem, šampoon või mis iganes muu toode? Kuigi sageli me isegi ei aima, milliseid tagajärgi võib üks pealtnäha tõhus toode meile tuua, on mitmeid põhjuseid, miks tasub hoida silmad avatud ning haarata naturaalsete toodete järele. Osad ilutooted võiks lausa ilu hävitavateks toodeteks tembeldada. Kuidas neid ära tunda?

Parabeenid 

Parabeenid on säilitusained, mida kasutatakse väga laialdaselt nii meigi- kui juuksehooldusvahendites. Kuigi parabeenid aitavad vältida bakterite teket konkreetses tootes ning ennetada näiteks olukorda, mil ripsmetušš võib tekitada silmapõletikku, on need tegelikkuses inimese jaoks siiski kahjulikud. Uuringud näitavad, et just parabeenid on need, mis võivad põhjustada nii nahaprobleeme kui ka rinna- ja nahavähki. 

Sulfaadid

Sulfaate kasutatakse toodetes enamasti selleks, et need vahutama hakkaksid. Tegelikult on tegemist kahjulike kemikaalidega, mis võivad põhjustada nii aknet, nahaärritusi kui äärmistel juhtudel isegi maksakahjustusi. Kõige sagedamini võib sulfaate kohata šampoonides, hambapastades ning isegi jumestuskreemides. 

Silikoonid

Pakendil on silikoonid loetletud kas dimetikooni, tsüklometikooni või difenüüldimetikoonina. Need ained on kõige sagedamini kasutusel šampoonides, palsamites, niisutavates kreemides. Nende eesmärgiks on niisutada nahka, anda juustele sära ning tõsta viskoossust. Tegelikkuses tekitavad need aga nahale ja juustele tiheda kihi, mis ei lase hingata ning võivad seetõttu muuta naha ja juuksed hoopiski kuivemaks või tekitada kõõma. 

Sünteetilised lõhnaained

Igapäevaselt oma lemmiklõhnaõlist kehakreemi nahale määrides ei mõtle enamik meist ilmselt sellele, et sünteetilise koostisega lõhnaained võivad meile pikemas perspektiivis kahjulikult mõjuda. Need võivad mõjutada hormonaalsüsteemi, soodustada astma teket ning põhjustada depressiooni ja allergiat. 

Triklosiin 

Tegu on tõhusa antibakteriaalse ja antimikroobse ühendiga, mis leiab laialdast kasutust erinevates toodetes nagu näiteks seebid, dušigeelid ja deodorandid. Kuigi triklosiini eesmärgiks on hävitada baktereid, võib see osade allikate väitel hoopis soodustada bakterite tugevamaks saamist ning muuta naha nakkustele vastuvõtlikumaks. 

Naftakeemia ehk mineraalõlid 

Naftapõhisteks koostisaineteks on vedel parafiin, parafiinivaha ja petrolaatum. Kõik need ained on saadud mitteuuenevatest looduslikest allikatest. Tooted, milles on neid aineid kasutatud, tekitavad nahale kileja kihi ning ei lase nahal hingata. Võimalik, et selliste toodete kasutamine häirib naha loomulikku võimet toksiine eemaldada ning ummistab poore. Tulemuseks on kuiv, lõhenenud ning enneaegselt vananev nahk.

Alkohol 

Alkohol on kosmeetika- ja nahahooldustoodetes esindatud enamasti kas etanooli, etüülalkoholi või metanooli näol. Need koostisosad kuivatavad ja ärritavad nahka ning rikuvad selle loomulikku pH-taset. Seetõttu on kindlam kasutada tooteid, mis on alkoholivabad. 

 

Allikas: BeautyandTips.com