Pikaajaline kontratseptsioon – mis see on ja kuidas teha oma valik?

Rasestumisvastaste vahendite rohkus on aja jooksul pidevalt kasvanud ning sobivaima meetodi leidmine on muutunud veelgi keerulisemaks. Aitame asjasse selgust tuua, tehes ülevaate pikaajalistest rasestumisvastastest vahenditest. Koostas ja usutles Annaliisa Köss. Lisaküsimustele andis vastused naistearst Margit Klaassen.  

Pikaajalisteks kontratseptsiooni vahenditeks nimetatakse efektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid, mis tagavad pikaajalise kaitse soovimatu raseduse eest ehk mille puhul võib olla kuid või isegi aastaid mureta ning tunda ennast turvaliselt. Nende hulka kuuluvad hormonaalne emakasisene süsteem (ESS), vaske sisaldav emakasisene vahend (ESV), hormoonimplantaat ja rasestumisvastane süst ehk progestiinisüst. 

Hormoonspiraalid 

Hormonaalse emakasisese süsteemi saab liigitada kaheks: hormoonspiraal ja minihormoonspiraal. Kui hormoonspiraal paigaldatakse emakasse enamasti kuni viieks aastaks, siis minihormoonspiraali puhul on see aeg kuni kolm aastat, kuna see on tavapärasest hormoonspiraalist veidi väiksem. Mõlema spiraali toimeaine on sama – levonorgestreel –, mis muudab mõlemad vahendid väga tõhusaks, kuid levonorgestreeli kogus, mis vastavast rasestumisvastasest vahendist keskmiselt ühes ööpäevas vabaneb, on mõlemal spiraalil erinev. Kui minihormoonspiraali puhul vabaneb kolme aasta jooksul ööpäevas keskmiselt 6 µg levonorgestreeli, siis tavapärasel hormoonspiraalil on see kogus 14 µg. 

Ka mõlema spiraali toimemehhanism on sisuliselt sama, kuid ravimitootjate sõnul pärsib minihormoonspiraal pisut vähem ovulatsiooni. Suurem osa (mini)hormoonspiraali toimest on lokaalne, piirdudes vaid emakaga, selle mõju organismile tervikuna on minimaalne.

Kui varem on arvatud, et spiraal sobib emakasse paigaldamiseks vaid sünnitanud naistele, siis nüüdseks on see väide ümber lükatud ning leitakse, et mõlemad hormoonspiraalid sobivad kasutamiseks ka neile naistele, kes ei ole veel emaks saanud, kuid soovivad rasedust vältida just pikaajalise kontratseptsiooni abil. (Mini)hormoonspiraal on vastunäidustatud juhul, kui esineb emakakaela väärarenguid või haigusi, mille puhul ei ole võimalik spiraali paigaldada. Samuti ei sobi (mini)hormoonspiraal kasutamiseks siis, kui esineb pahaloomuline kasvaja, tugev põletik või verejooks tupest, mille põhjus on teadmata. 

Vaskspiraal

Kuigi emakasisene süsteem ja emakasisene vahend kõlavad üsna sarnaselt, on tegemist siiski väga erinevate rasestumisvastaste meetoditega. Ühist on neil vaid nii palju, et mõlemad paigaldab emakasse günekoloog ning nad kaitsevad raseduse eest pikaajaliselt. Vaske sisaldav emakasisene vahend ehk vaskspiraal on enamasti T-kujuline plastmassist raam, mille vertikaalse osa ümber on vasktraat. Selle toime põhineb vaseioonidel, mis pärsivad seemnerakkude liikuvust ning mõjutavad emaka limaskesta kerge põletikulise reaktsiooniga, mis ei lase viljastatud munarakkudel pesastuda. Vaskspiraali soovitatakse enamasti pikaajalist kaitset soovivale naisele, kelle jaoks hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on mingil põhjusel vastunäidustatud. Vaskspiraal paigaldatakse emakasse kuni viieks aastaks.

Implantaat

Implantaat seevastu on väike plastikust silinder, mille arst paigaldab kerge operatsiooni käigus õlavarre piirkonda naha alla. Eestis on kasutusel etonogestreeli sisaldav nahaalune implantaat, mille toimeaine on paigutatud väikesesse n-ö pulgakesse, millest see aja jooksul kindlas hulgas vereringesse läheb. Implantaadi rasestumisvastane mõju kestab kuni kolm aastat.

Süst

Rasestumisvastase süsti toimeaine on progestiin, mida süstitakse iga kolme kuu tagant, pärssides hormoone ja munarakke tootvate munasarjade aktiivust reguleerivat hüpofüüsi ehk ajuripatsit. Progestiinisüstid takistavad rasestumist, hoides ära ovulatsiooni ning muutes emakakaelakanali normaalse sekreedi tihedamaks, nii et viljastatud munarakk ei saaks emaka limaskestale kinnituda. 

Pikaajalise kontratseptsiooni eelised

Tänapäevased pikaajalised rasestumisvastased meetodid, eelkõige hormonaalsed emakasisesed süsteemid ja hormoonimplantaadid, on pillidest juba ammu rasestumisvastase kaitse tõhususe poolest ette läinud – neid vahendeid kasutades on võimaliku rasestumise tõenäosus väiksem kui mittepikaajalisi vahendeid kasutades. Kui pillide puhul võib rasestuda 90 naist 1000st, siis näiteks minihormoonspiraali puhul on see number oluliselt väiksem – vaid 2–4 naist 1000st. Lisaks on selgunud, et iga teine naine, kes kasutab suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid, unustab kolme kuu jooksul pilli enam kui ühel korral võtmata. Pikaajaliste kontratseptiivide kasuks räägib seega ka tõsiasi, et naistel ei jää mitme aasta jooksul ükski annus saamata.

Mittepikaajalistest vahenditest eristab neid veel ka toime kestus – kui pille peab võtma igapäevaselt ja kondoomi kasutama iga vahekorra ajal, siis näiteks vaskspiraal ja hormoonspiraal paigaldatakse emakasse üldjuhul kuni viieks aastaks, minihormoonspiraal kolmeks aastaks ning vastunäidustuste puudumisel ei ole vajadust sellele vahepeal mõelda. 

Buduaar küsis kommentaari ka naistearst MARGIT KLAASSENilt 

1. Kas ja miks peaksid naised eelistama pikaajalisi rasestumisvastaseid vahendeid? Mis on nende poolt- ja vastuargumendid?

Kui naine soovib väga usaldusväärset, pikaajalist, väheste kõrvaltoimetega, taaspöörduvat, kehakaalu vähe mõjutavat ning rahaliselt soodsat rasestumisvastast vahendit, siis on hormonaalsed emakasisesed süsteemid (Mirena, Fleree) ja hormoonimplantaat (Nexplanon) kõige sobivamad. Unustamine on välistatud. 

Nii hormoonspiraal kui -implantaat sobib igas eas, ka varem sünnitamata naistele ja neilegi, kes planeerivad laste saamise vahele vahesid või ei kavatse enam lapsi saada. Lisaks aitavad eelpool mainitud vahendid vabaneda menstruatsioonivaludest, lühendada menstruatsioonide kestust, menstruatsioonid muutuvad vähem vererohkeks või kaovad üleüldse (ei ole kuidagi ohtlik). Sobilikud vahendid naistele, kellel on vastunäidustatud östrogeene sisaldavad vahendid. Oluline on see, et viljakus taastub kohe pärast vahendi eemaldamist.

Vaskspiraal sobib naisele, kes mingil põhjusel ei saa või ei taha kasutada hormonaalseid vahendeid. Selle vahendi puhul on veidi suurem risk emakavälise raseduse tekkeks.

Meditsiinilisi vastunäidustusi hormoonspiraali ja hormoonimplantaadi kasutamiseks on vähe. Mõne emaka väärarendi, raseduse, ebaselge veritsuse, infektsiooni, kahtlustatava kasvaja tõttu ei saa eelpool mainitud vahendeid kasutada, kuid enamiku põhjustest saab kõrvaldada.

Naist võib häirida ka esimestel kuudel (kuni 6 kuud) esinev määrimine, mis tavaliselt möödub. Mõnele naisele ei sobi mõte, et tema kehas on mingi võõrkeha. Implantaadi paigaldamine ja eemaldamine vajab lokaalset tuimestamist ning väikest operatsiooni. 

Sterilisatsioon ehk munajuhade läbilõikamine on operatsioon ning taaspöördumatu.

2. Mille järgi peaks naine otsustama, missugune vahend on tema jaoks parim rasestumisvastane meetod?

Esiteks tuleks läbi mõelda, mis on naisele rasestumisvastase vahendi juures oluline (kui pikaks ajaks kaitset vajatakse, mugavus, hind, efektiivsus jne) ja sellest lähtuvalt tuleks teha valik. 

Teiseks tuleks panna aeg naistearsti visiidile. Koos kõiki plusse ja miinuseid arutades saab naine valida talle kõige sobivama rasestumisvastase vahendi. 

3. Kas ja kuidas mõjutavad pikaajalised rasestumisvastased vahendid menstruatsiooni ja ovulatsiooni ning kas see ohustab kuidagimoodi rasestumist ja lapse tervist?

Hormonaalsetes emakasisestes süsteemides olev hormoon vähendab emaka limaskesta igakuist paksenemist ja muudab emakakaela lima paksemaks. Need toimed hoiavadki ära seemneraku ja munaraku kokkupuute, takistades seega seemnerakul munaraku viljastamist. Kuna toime on paikne, esinevad viljastumisvõimelises eas naistel ovulatoorsed menstruatsioonitsüklid koos folliikulite arenguga edasi. Vahel harva võib munarakk siiski viljastuda, kuid õhukese emaka limaskesta tõttu pesastumist ei toimu. Hormoonspiraalide kasutajatel võivad menstruatsioonid muutuda valuvabaks, kestuselt lühemaks, vähesema verega või üldse ära jääda. 

Vaskspiraal on mehhaaniline, lokaalne vahend. Vaseioonid, mis vahendist eralduvad, mõjutavad emaka limaskesta ja vähendavad seemnerakkude liikuvust, mistõttu viljastatud munaraku pesastumine ei toimu. Menstruatsioonid võivad muutuda vererohkemaks ning kesta pikemalt.

Implantaadist eralduv toimeaine mõjub süsteemselt, takistades munaraku vabanemist  munasarjadest ja põhjustades muutusi emakakaelas, raskendades seemnerakkudel emakasse pääsemist. 

Kõigi vahendite eemaldamisel taastub naise viljakus. Eelnevalt kasutatud rasestumisvastane vahend ei ohusta kuidagi rasedust ega sündiva lapse tervist.

Loe lisa ka www.meelespea.net