Reklaam sulgub sekundi pärast

UNETEADLANE KENE VERNIK: binge watching laastab noorte inimeste tervise

Mida aeg edasi, seda rohkem veedavad inimesed kõikjal üle kogu maailma aega sotsiaalmeedias ning lisaks kogub maailmas paraku tuure ka nii-öelda binge watching ehk sarjade vaatamine tundide kaupa. Unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik (33) tõdeb, et selline tegevus ei mõju inimese tervisele sugugi hästi. Veetes terve õhtu sarju vaadates võid rikkuda enesetunde järgmiseks päevaks ning pikas perspektiivis kannatab tervis.

Kene seletab mõiste binge watching lihtsal moel lahti. "Kompulsiivne vaatamine ehk binge watching on see, kui vaadatakse mitmeid tunde järjest telesarju, filme või saateid. Üldiselt toimub see õhtusel ajal  kas siis telekast, läpakast, mõnest nutiseadmest või projektorist. Inimestel kaob igasugune ajataju. Terve une seisukohalt ei kuulu see kindlasti hea unehügieeni reeglite hulka. Avaldatud on ka juba mõned uuringud, mille tulemused näitavad, et binge watching'ut harrastavatel inimestel esineb rohkem stressi, depressiooni ja ärevuse sümptomeid. Tõsi küll, seda, kas need häired olid katsealustel tekkinud juba enne või pärast binge watching'ut, uuring ei näidanud."

Üllataval kombel arvavad noored, et antud tegevus mõjub neile hoopis positiivselt. "Tudengid, kes uurimuses osalesid, vastasid küsimustikus, et nende silmis mõjub nii-öelda binge watching lõdvestavalt, kuigi tegelikult nihutab see ühtlasi ka unegraafiku paigast ära. Magama minnakse üha hiljem, mille tõttu tekib ühel hetkel unevõlg. Kui seda igapäevaselt harrastada, tekib inimesel aga juba krooniline unevõlg ja see omakorda hakkab mõjutama ka tema enesetunnet päevasel ajal. Tekivad unisus, väsimus, kognitiivse võimekuse langus," loetleb Kene negatiivseid faktoreid, mida inimene ise alguses ei oskagi märgata.

Mida aga saaks inimene ise enda tervise huvides teha, et uni oleks parem? "Hea une tagamiseks oleks oluline hoida kindlat unegraafikut ehk minna samal ajal magama ning ärgata samal ajal üles. Voodi olgu koht, kus sa ei tee mitte midagi muud peale magamise ja seksuaaltegevuse. Voodis ei tohiks süüa, ekraani taga olla või töömuresid lahendada. Vastasel juhul õpib ka keha olema voodis ärgas ja see omakorda võib lisaks häiritud unerütmile kaasa tuua ka unetuse," tõdeb Kene.

Ja sotsiaalmeediast tasuks õhtul lihtsalt eemale hoida. "Uni tuleb parem siis, kui kogu sotsiaalmeedia kompott, telekas ja ärksust nõudvad tegevused teha ära oluliselt varasemal kellaajal – kaks tundi enne magamaminekut võiks olla rahulikum aeg, kus neid tegevusi enam ei tehta."