Reklaam sulgub sekundi pärast

LAPSED AITAVAD vähendada ema vähiriski

Ajal, mil väidetavalt iga neljas inimene puutub kokku vähiga, on lohutav teada, et emakssaamine aitab oluliselt vähiriski alandada. Mida nooremalt emaks saad, seda väiksem on rinnavähirisk. 

Ajal, mil väidetavalt iga neljas inimene puutub kokku vähiga, on lohutav teada, et emakssaamine aitab oluliselt vähiriski alandada. Mida nooremalt emaks saad, seda väiksem on rinnavähirisk. 

 

Fox Chase Cancer Center’i rinnavähi laboratooriumi molekulaarendokrinoloogia osakonna juhataja Irma Russo sõnul vähendab just 18-25aastaselt emakssaamine oluliselt naiste seas väga levinud rinnavähiriski tulevikus. Uuringud näitavad, et kui esimene laps sünnib hiljem, siis veel ka 25-30 aasta vanuses lapsesaamine aitab vähendada rinnavähki haigestumist võrreldes teiste naistega. Kui aga esimene laps sünnib peale 30. eluaastat, siis on rinnavähirisk sama suur nagu nendel naistel, kes pole lapsi saanud. Need väited on tõestatud ja dokumenteeritud, ütleb Russo. Väidetavalt muudab esimene rasedus rinnarakkusid, muutes need vastupidavamaks ja tugevamaks vähirakkude vastu. Ka raseduse hormonaalsed muutused aitavad ennetada rinnavähki. Üks asjaolu raseduse juures on aga uuringute järgi veel väga tähtis - vältimaks vähirakkude arenemist, tuleks raseduse ajal vältida suurt kaalutõusu. Väidetavalt on kõrgendatud rinnavähiriskiga naised, kes võtavad raseduse jooksul juurde enam kui 15 kg. Kusjuures oluline on just raseduseaegne kaalutõus, mitte see, palju naine kaalub pärast lapse sündi. 

Juba varem on korduvalt uuringutega tõestatud, et ka imetamine vähendab rinnavähiriski. Imetamine on eriti tähtis neile naistele, kel on suguvõsas rinnavähki esinenud. Lisaks lükkab imetamine edasi ovulatsiooni ja seeläbi tõstab viljakust ka 40ndates eluaastates. Ja viimane osa heast uudisest on see, et nn laste kandmine vähendab ka emaka- ja emakakaelavähi tõenäosust. 

Buduaar.ee