Reklaam sulgub sekundi pärast

Milliseid mänguasju lapsele osta? Küsime nõu kogenud lasteaia-õpetajalt

Mänguasjapoe virvarris on raske valikut langetada, millist kingitust lapsele osta. Eks lapsed on ka erinevad, ja isegi kui sa valid eale kohase mänguasja, võib pisipõnn hoopis teistsuguseid lelusid ihaldada. Uurisime Tallinna Männimudila lasteaia kogenud õpetajalt ja vanaemalt Sirje Operilt, milliseid mänguasju lapsed armastavad ja mis samal ajal neid ka arendavad. 

Mänguasjapoe virvarris on raske valikut langetada, millist kingitust lapsele osta. Eks lapsed on ka erinevad, ja isegi kui sa valid eale kohase mänguasja, võib pisipõnn hoopis teistsuguseid lelusid ihaldada. Uurisime Tallinna Männimudila lasteaia kogenud õpetajalt ja vanaemalt Sirje Operilt, milliseid mänguasju lapsed armastavad ja mis samal ajal neid ka arendavad. 

“Kingituste valimisel peaks kindlasti jälgima mänguasjale märgitud vanuseastet, samas võiks olla kink veidi suurema raskusastmega, kui on lapse vanus, see lisab motivatsiooni õppida,“ räägib Buduaarile õpetaja Sirje Oper ja lisab ühe loo oma kogemusest. “Mina ei ole tegelikult nupumängude poolt, eriti nooremas astmes. Isiklik kogemus oli tööl, kui laps toppis mängides nupu ninna ja ei saanud enam ise kätte. See tekitas päris keerulise olukorra, mis õnneks lahenes positiivselt, lihtsalt nuuskamisega tuli nupp välja.“ 

Meie küsimusele, kui palju võiks ühel lapsel mänguasju olla ja kas mõnikord on mõnel lapsel liiga palju mänguasju, vastas õpetaja järgmist: “Mänguasjade arvu ei saa kindlalt piiritleda. Kui asju on palju, siis võiks aeg-ajalt mõned kõrvale panna ja siis jälle teiste vastu vahetada – see kehtib kõigi vanuste kohta. Mänguasjade küllus kaotab huvi nende vastu, kuid tore on mõni vana asi uuesti avastada.“ 

Sirje ütleb, et vanaemana on ta alati valinud oma lapselapsele kingiks raamatuid ja arendavaid asju, mis nõuavad nuputamist ja katsetamist.

 

Esimene eluaasta 

Mänguasjad võiksid olla värvilised, kerged, lastele käepärased haaramiseks.

Ei soovita karvaseid mänguasju. Kõik peaksid olema kergesti puhastatavad. Kui lapsel on juba tulnud hambad, siis jälgida, et lelud oleks piisavalt tugevad ega puruneks närides. Esimesed raamatud võiks olla vanniraamatute taolised, mis suhu sattudes ei laguneks.

 

1.–2. eluaasta 

Sobivad motoorikat arendavad lelud, mida saaks üksteise peale või sisse laduda, pulga otsa lükitavad eri suuruses rõngad. Sealjuures on tore mängides õppida värve ja suuruse järgi ladumist. Head on suurte klotsidega konstruktorid, mis on lastele käepärased ja põnevad. Poiste jaoks on huvitavad autod, need peaks olema tugevad ja mitte väga väikesed. Hea, kui nendega saab vedada klotse. Väga meeldivad selles vanuses lastele pallid. Valima peaks kergemaid ja mitte väga suuri. Selles vanuses mängitakse meelsasti ka pehmete loomadega, millest nii mõnigi võib saada kõige lemmikumaks kaisukaks. Toredad on puust pusled, mis koosnevad üksikutest samaliigilisi esemeid kujutavatest tükkidest. Iga tüki küljes on nupuke, millest on kerge haarata ja kohale panna. Esimesed raamatud peavad olema tugevad, selgete piltidega ja vähese tekstiga. Last peaks tutvustama ka kunstivahenditega – näpuvärvid, vahakriidid, jämedad värvipliiatsid (soovitavalt kolmekandilised, et soodustada õige hoiu saavutamist).

 

2.–3. eluaasta

See on väga aktiivne õppimise periood. Laps tahab palju suhelda ja vajab juhendamist ning muidugi mängukaaslasi. 

Sobivad kõik loovust arendavad mänguasjad:

- pusled (kuni 20 tükist)

- esimesed doominod

- lihtsamad lauamängud

- nupumängud (mosaiigid, nuppude asetamine alusele)

- konstruktorid

- mänguklotsid (puust või plastmassist)

- auto- ja kodumängu asjad

- õues mängimise vahendid (liivakastiasjad, pallid, jooksurattad, tõukekad)

- kunstiks vajalikud vahendid (guašid, akvarellid, rasvakriidid, värvipliiatsid)

- erinevad piltidega raamatud – muinasjutud, loodusest ja  inimesest rääkivad raamatud. Raamatus võiks olla tekst, mis aitab lapsel siduda sisu pildiga, iga teksti all.

- täheraamatud (tähe nimi ja sellele vastav häälik)

Sel perioodil peaks lapsega koos palju mängima. Laps õpib siis arvestama kaaslasega ja kinni pidama mängureeglitest.

 

4.–5. eluaasta

Kätte on jõudnud iseseisvalt mängimise aeg. See on oluline aeg loovuse arenguks. Selles vanuses on lapsed aktiivsed joonistajad ja piltide värvijad (sobivad kõik kunstivahendid). Osta võib juba ka keerulisemaid lauamänge, rühmitamist või loogiliste ridade koostamist nõudvaid mänge. Hästi sobivad ka geomeetrilisi kujundeid sisaldavad mängud, nupumängud, suuremad ja arendavad pusled (ka põrandapusled), keerulisemad konstruktorid, ehitusklotsid (suured ja väikesed klotsid), konstruktorid ja magnetpulkade mäng. Poistele on eakohased erinevad automängud. Tüdrukutel kodumänguks vajalikud asjad (neist on huvitatud ka poisid). Osta tasub ka mõni lõbus töövihik emakeele, arvutamise ja looduse tundmaõppimiseks. Kindlasti võiks olla ka mõned õues mängimise vahendid (aktiivseks liikumiseks rattad, pallid jms) ning raamatud ja esimesed laste teatmeteosed, entsüklopeediad ning lasteajakirjad. Raamatute tekst võiks olla trükitähtedega, et soodustada lugemisoskuse arengut.

 

6.–7. eluaasta

Sel perioodil on lapse elus tähtsal kohal kooliks valmistumine ja 1. klass. Mänguasjadeks sobivad kõik eelneva vanuserühma asjad. Lisaks täiuslikumad teatmeteosed ja entsüklopeediad, erinevad töövihikud, aktiivseks õppimiseks sobivad pusled, keerulisemad lauamängud koosmängu süvendamiseks ja reeglite omandamiseks, keerulisemad konstruktorid, laste kabe, looduse uurimise vahendid (luubitopsid, luubid, laste mikroskoobid), jutu- ja pildiraamatud ning lasteajakirjad. Raamatud võiks olla nii trükitähtedega kui ka väikeste tähtedega, et soodustada lugemaõppimist.

 

8.–10. eluaasta

Esimestel kooliaastatel sobivad lastele igasugused teatmeteosed ja entsüklopeediad (võiks arvestada ka lapse sügavamat huvi mõne ala või looduse vastu), nuputamist nõudvad mängud, kunstivahendid, spordivahendid ja juturaamatud.

 

 

 

Ajakirjast Buduaar Shopping