(2).jpg)
Üks kurb lugu elust- mida arvad ja teeks sina
Postitatud: 30-07-2008 23:26 Jälgi teemat
Tere
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Postitatud: 31-07-2008 18:49
Kurb lugu. Ja nagu paljud eelkõnelejad siin juba ütlesid... Väga raske on Sulle midagi tarka öelda või soovitada, sest hetkel väga palju sõltub lihtsalt Sinu naisest ja tema tunnetest ja Sina pead hetkel lihtsalt ootama, mis kohe kindlasti on vägagi raske Sinu jaoks....
KUID arvan, et ainult niisama oodata Sinul ka ei maksaks, et vaikselt eemaldud, annad oma naisele aega ja siis muudkui ootad ja ootad... Sest just nagu kasutaja Pennystock siin ütles, et siis lihtsalt oleksid Sina passiivne kõrvaltvaataja, kes peab kõigega leppima ega saa ennast üldse maksma panna. Midagi peaksid Sa kindlasti tegema. Kui täna oma naisega kohtute, siis ära lase mitte üksnes ainult temal rääkida, vaid kindlasti räägi ka ise oma tunnetest ja emotsioonidest. Kui Sa temast eemaldud hetkel, siis ta ei saagi seda teada. Loomulikult ei saa Sa teda nüüd sundida valiku ette, et ta peab otsustama täna kohe praegu, et kas Sina või see teine, kuid Sa ei saa ka täielikult taganeda... Arvan, et peaksid just näitama, et Sa oled olemas ja et Sa tõesti soovid, et teie suhe taas toimiks. Võib-olla vajabki Su naine natuke aega, et oma mõtteid klaarida, kuid ennem peaksite kindlasti omavahel rääkima teie suhtest üleüldiselt. Tema peaks rääkima ja ka Sina.
Kuigi see, mis Su naine Sulle rääkis Sinule haiget tegi... Arvan sellegipoolest, et see on väga hea, et ta Sinuga aus oli. Paljud alustavad afääri ja lihtsalt "panevad" suhte kõrvalt ega maini oma armastatule oma rahulolematusest sõnagi. Sinu naine aga tegi oma suu lahti ja oli Sinuga aus. Ja see on kindlasti positiivne, hoolimata sellest, et see Sinu pildi teie perfektsest suhtest katki tegi. Järelikult teie suhtes siiski kõik ei olnud korras. Järelikult ei olnud Su naine nii õnnelik kui Sa seda võib-olla arvasid. Sellest kõigest Sa peaksidki oma naisega rääkima. Teie suhtest. Et mis Sinule meeldib ja mis temale meeldib ja millega tema rahul ei ole ja mida tema muuta tahaks. Sellise vestlusega Sa kohe kindlasti annaksid naisele märku, et Sa soovid teie suhet päästa ja et Sa oled valmis teie suhte nimel pingutama (mis aga muidugi ei tähenda nüüd seda, et ainult Sina pead pingutama, sest suhtes on alati kaks poolt...), et kõik taaskord korras teil oleks. Võib-olla tõesti olite oma suhtega liialt igapäevaelu rutiini sattunud?!? Mingil määral oli see teie koduidüll, mida kirjeldasid küll ilus, ent mõne aja möödudes võib selline idüll vägagi rutiinseks muutuda... Võib-olla oli Su naisel vaja väikest vaheldust? Midagi metsikut? Midagi spontaanset ja mitte "tavalist ilusat koduelu" kus kõik on nii nagu peab? Raske öelda... Nendele küsimustele saabki ainult Sinu naine vastata, et millest temal teie suhtes puudu jääb ja mis tema pilgu selle teise härra poole pöörama sundis.
Ma loodan tõesti, et te saate oma asjad selgeks räägitud ja et Su naine soovib siiski suhet Sinuga jätkata. Proovige rahulikult omavahel rääkida täna. Hoian Sulle pöialt. Ära aga heida meelt, ükskõik mis juhtuma ka ei peaks ja ükskõik milline Su naise otsus ka ei ole. Tea, et see kui ainult üks pool pingutab ja suhet tahab, sellel ei ole ka mõtet... Ikka kahte poolt on vaja... Ole tubli, tugevat närvi Sulle!
Postitatud: 31-07-2008 18:51
Naistel on võim.
Postitatud: 31-07-2008 19:49
mis teha, inimesed muutuvad ja seega võivad ka mõnikord suhted muutuda. ju sa siis ei olnud õige inimene, kellega koos edasi minna. küll sa aja möödudes sellest üle saad ja võib-olla ka enda sarnase leiad.
Postitatud: 31-07-2008 21:18
Loo finaal
Tere jälle.
Nagu siin keegi soovis et kirjutaksin mis finaal siis sellel lool on.
Käisin nn. kodus ja rääkisime asjad selgeks. Lugu sai lõpu juba tegelikult ( nagu selgus täna)paar kuud tagasi. Mida ma eelnevas kirjas ei rääkinud oli vast see et ega minagi ei olnud mingi ideaalinimene(mees). Tegin vahest napsu ja see ei meeldinud Temale sugugi. Meil oli mitmeid kordi sellel teemal juttu et jätaksin joomise maha aga kuna , siis olid minul kohati keerulised ajad( töökoha vahetused, Tema komandeeringus,jamasin kodus kassidega jne..) siis maandasin pingeid alkoga. See muidugi ei tähenda et kodus asjad korras ei olnud ja üldjuhul ma Temaga koos ei napsutanud. Kui siis vahest koos veini. Ja tuleb välja et just siis kui otsustasin alkoga TÕSISELT lõpu teha see juhtuski. Nimelt sain abi kõrvalt ja tänaseks ei taha alkost midagi kuulda, pole tõmmet. Rääkisime sellest ja kuna sellelhetkel meil kõik veel toimis tekkisid õhku liblikad ja seda tundsime mõlemad.Tekkis justkui uus armumine.
Kõik oli hästi( tundus minule), tema avas ennast uuest ja läksime tavaellu( pereellu ) tagasi. Nädalapärast oli Temal sõbrannal sünnipäev kuhu pidime koos minema. Tahtsin küll minna aga, täpselt ei mäleta, midagi tuli vahele (oli vist raske päev ja järgminepäev ka oli tool tähtis, just alkoga lõpp, nemad pärast välja pidutsema jne..) ja ma viisin ta sünnipäevale. Ta läks minuta.
Täna ta ütles et see juhtuski siis. Tema oli avatud aga minul oli endaga ja tööga tegemist.
Elu on kummaline. Pahest sain lahti aga kaotasin KALLIMA.
Etteheiteid me teineteisele ei teinud. Ütles et olen superhea mees aga armastus sai otsa ja ega tea ehk ongi nii parem.Loodan et Temal läheb kõik hästi. Muidugi haiget teeb see et tegelikult kui koos elasime oli ta IKKAGI teise mehega ja nagu täna tunnistas ( viimased 2 kuud, kui palju ei küsinud ja pole ka oluline) ka VAHEKORRAS.
Oleks võinud ju öelda sest sexis ju ka minuga. See on arusaamatu. Oleks mõistnud ja varem asja lõpetanud.
Hea on see et rääkisime asjad selgeks ja olukord lahenes. Kuigi praegu on veel kõik värske vaatan tulevikule positiivselt. Mul oli palju plane mida nüüd pean realiseerima küll üksi aga loodan leida kellegi kõrvale , kui haavd enam ei tilgu. Viha teineteise vatu ei pea. Arvan et jääme Temaga sõpradeks .
Lähipäevil kolin ringi ja hakkan elu ringi korraldama.
Vot sellised kaks aastat. Loodan et kedagi väga ära ei tüütanud oma nn. suhtelooga aga sain siit saidilt palju abi. Tänan kõiki kes toetasid.
Elu teeb ise alati oma korrektuurid ja annab uusi võimalusi.
Kes teab ehk kirjutan vahest veel sest see aitab asjadest paremini arusaada ( koos lugejate ja toetajate abiga)
Kui viitsite siis öelge sõna sekka ja mida arvate.
Vot.
Postitatud: 31-07-2008 21:24
Kallis Meelis!
Ütlen sulle üht, et ära kurvasta. Ju polnud see naine sulle õige. Tuleb minna eluga edasi, loomulikult vahel on tõesti raske et lööks käega aga mõtle sellele et mille nimel sa üldse siis pingutasid?!
Postitatud: 31-07-2008 21:26
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Jazzy
Kurb lugu. Ja nagu paljud eelkõnelejad siin juba ütlesid... Väga raske on Sulle midagi tarka öelda või soovitada, sest hetkel väga palju sõltub lihtsalt Sinu naisest ja tema tunnetest ja Sina pead hetkel lihtsalt ootama, mis kohe kindlasti on vägagi raske Sinu jaoks....
KUID arvan, et ainult niisama oodata Sinul ka ei maksaks, et vaikselt eemaldud, annad oma naisele aega ja siis muudkui ootad ja ootad... Sest just nagu kasutaja Pennystock siin ütles, et siis lihtsalt oleksid Sina passiivne kõrvaltvaataja, kes peab kõigega leppima ega saa ennast üldse maksma panna. Midagi peaksid Sa kindlasti tegema. Kui täna oma naisega kohtute, siis ära lase mitte üksnes ainult temal rääkida, vaid kindlasti räägi ka ise oma tunnetest ja emotsioonidest. Kui Sa temast eemaldud hetkel, siis ta ei saagi seda teada. Loomulikult ei saa Sa teda nüüd sundida valiku ette, et ta peab otsustama täna kohe praegu, et kas Sina või see teine, kuid Sa ei saa ka täielikult taganeda... Arvan, et peaksid just näitama, et Sa oled olemas ja et Sa tõesti soovid, et teie suhe taas toimiks. Võib-olla vajabki Su naine natuke aega, et oma mõtteid klaarida, kuid ennem peaksite kindlasti omavahel rääkima teie suhtest üleüldiselt. Tema peaks rääkima ja ka Sina.
Kuigi see, mis Su naine Sulle rääkis Sinule haiget tegi... Arvan sellegipoolest, et see on väga hea, et ta Sinuga aus oli. Paljud alustavad afääri ja lihtsalt "panevad" suhte kõrvalt ega maini oma armastatule oma rahulolematusest sõnagi. Sinu naine aga tegi oma suu lahti ja oli Sinuga aus. Ja see on kindlasti positiivne, hoolimata sellest, et see Sinu pildi teie perfektsest suhtest katki tegi. Järelikult teie suhtes siiski kõik ei olnud korras. Järelikult ei olnud Su naine nii õnnelik kui Sa seda võib-olla arvasid. Sellest kõigest Sa peaksidki oma naisega rääkima. Teie suhtest. Et mis Sinule meeldib ja mis temale meeldib ja millega tema rahul ei ole ja mida tema muuta tahaks. Sellise vestlusega Sa kohe kindlasti annaksid naisele märku, et Sa soovid teie suhet päästa ja et Sa oled valmis teie suhte nimel pingutama (mis aga muidugi ei tähenda nüüd seda, et ainult Sina pead pingutama, sest suhtes on alati kaks poolt...), et kõik taaskord korras teil oleks. Võib-olla tõesti olite oma suhtega liialt igapäevaelu rutiini sattunud?!? Mingil määral oli see teie koduidüll, mida kirjeldasid küll ilus, ent mõne aja möödudes võib selline idüll vägagi rutiinseks muutuda... Võib-olla oli Su naisel vaja väikest vaheldust? Midagi metsikut? Midagi spontaanset ja mitte "tavalist ilusat koduelu" kus kõik on nii nagu peab? Raske öelda... Nendele küsimustele saabki ainult Sinu naine vastata, et millest temal teie suhtes puudu jääb ja mis tema pilgu selle teise härra poole pöörama sundis.
Ma loodan tõesti, et te saate oma asjad selgeks räägitud ja et Su naine soovib siiski suhet Sinuga jätkata. Proovige rahulikult omavahel rääkida täna. Hoian Sulle pöialt. Ära aga heida meelt, ükskõik mis juhtuma ka ei peaks ja ükskõik milline Su naise otsus ka ei ole. Tea, et see kui ainult üks pool pingutab ja suhet tahab, sellel ei ole ka mõtet... Ikka kahte poolt on vaja... Ole tubli, tugevat närvi Sulle!
Apsoluutselt sinuga nõus. Igal vorstil on kaks otsa. Tänaseks on lahendus käes ja teen omad järeldused ja proovin võtta õppust. Tänan.
Postitatud: 31-07-2008 21:27
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Kallis Meelis!
Ütlen sulle üht, et ära kurvasta. Ju polnud see naine sulle õige. Tuleb minna eluga edasi, loomulikult vahel on tõesti raske et lööks käega aga mõtle sellele et mille nimel sa üldse siis pingutasid?!
Hea küsimus mõtteaineks.
Postitatud: 31-07-2008 21:31
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Meelis
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Kallis Meelis!
Ütlen sulle üht, et ära kurvasta. Ju polnud see naine sulle õige. Tuleb minna eluga edasi, loomulikult vahel on tõesti raske et lööks käega aga mõtle sellele et mille nimel sa üldse siis pingutasid?!
Hea küsimus mõtteaineks.
Kuna ma olen põhimõtteliselt sama läbi elanud ja ikka loodan midagi siis tean täpselt mida Sa tunned. On raske aga peale raskete aegade tulevad ka head ajad. Ja usu mind, varsti on need ajad käes. See, kuidas üks pooltest ei oska hinnata su pingutusi ei saa sa ise sinna mitte midagi teha.
Võta endale mõtlemise aega ja mõtle läbi mida sa elult tahad :) .
Postitatud: 31-07-2008 21:39
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Meelis
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Kallis Meelis!
Ütlen sulle üht, et ära kurvasta. Ju polnud see naine sulle õige. Tuleb minna eluga edasi, loomulikult vahel on tõesti raske et lööks käega aga mõtle sellele et mille nimel sa üldse siis pingutasid?!
Hea küsimus mõtteaineks.
Kuna ma olen põhimõtteliselt sama läbi elanud ja ikka loodan midagi siis tean täpselt mida Sa tunned. On raske aga peale raskete aegade tulevad ka head ajad. Ja usu mind, varsti on need ajad käes. See, kuidas üks pooltest ei oska hinnata su pingutusi ei saa sa ise sinna mitte midagi teha.
Võta endale mõtlemise aega ja mõtle läbi mida sa elult tahad :) .
Hetkel on õhtud keerulisem aeg. Päeval on ikka tegemist ja lihtsam. Eks aeg parandab. Aga tahaks ju et kohe. Ju nõu.
Postitatud: 31-07-2008 21:46
Me kõik tahame mitte suhtes haiget saada, olla armastatud ja armastust vastu anda.
*Appi hakkan juba preestri juttu ajama
