(2).jpg)
Üks kurb lugu elust- mida arvad ja teeks sina
Postitatud: 30-07-2008 23:26 Jälgi teemat
Tere
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Postitatud: 31-07-2008 22:17
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Me kõik tahame mitte suhtes haiget saada, olla armastatud ja armastust vastu anda.
*Appi hakkan juba preestri juttu ajama
Äitäh Pühaema
Postitatud: 01-08-2008 23:32
Väga kahju, et asjad niimoodi läksid...
... Kuid nagu juba ennemgi ütlesin - suhte jaoks on vaja kahte poolt! Kahte inimest, kes on valmis vaeva nägema ja pingutama, et tervik nii-öelda koos püsiks. Kui üks pooltest ei soovi enam energiat suhtesse investeerida, siis kahjuks ei ole tõesti asjal mõtet, sest milleks punnitada ja teeselda ja elada illusioonis... ?!?
Kujutan ette, et ega väga kerge Sul ei ole, ent väga positiivne on kuulda, et Sa sellegipoolest optimistlikult tuleviku poole vaatad. Ei olnud tema perfektne naine, ent nagu nüüd isegi kirjutasid ei olnud ka Sina teab mis ideaalmees. Ent eks vigadest õpitaksegi. Tore, et oma pahest oled loobuda suutnud. Areng igas mõttes on vägagi oluline ja kindlasti ei tohiks Sa praegu nüüd "seisma" jääda. Pigem jätka samas vaimus ja liigu edasi! Soovin Sulle edu ja kõike head edaspidiseks! :)
Postitatud: 01-08-2008 23:45
Võta kassid kaasa ja tule tulema! Leiad iga kell parem naise:)
Postitatud: 01-08-2008 23:52
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Jazzy
Väga kahju, et asjad niimoodi läksid...
... Kuid nagu juba ennemgi ütlesin - suhte jaoks on vaja kahte poolt! Kahte inimest, kes on valmis vaeva nägema ja pingutama, et tervik nii-öelda koos püsiks. Kui üks pooltest ei soovi enam energiat suhtesse investeerida, siis kahjuks ei ole tõesti asjal mõtet, sest milleks punnitada ja teeselda ja elada illusioonis... ?!?
Kujutan ette, et ega väga kerge Sul ei ole, ent väga positiivne on kuulda, et Sa sellegipoolest optimistlikult tuleviku poole vaatad. Ei olnud tema perfektne naine, ent nagu nüüd isegi kirjutasid ei olnud ka Sina teab mis ideaalmees. Ent eks vigadest õpitaksegi. Tore, et oma pahest oled loobuda suutnud. Areng igas mõttes on vägagi oluline ja kindlasti ei tohiks Sa praegu nüüd "seisma" jääda. Pigem jätka samas vaimus ja liigu edasi! Soovin Sulle edu ja kõike head edaspidiseks! :)
Ja just teen omad järeldused ja tegutsen edasi. Kahju ainult et ühe nn pesakonnaliikme elu jääb tema hingele. kuulsin sellest täna et homme saab halastusüsti. Ma ei tea miks aga hakkas kergem. Samas ei ole kindel et kas tema aru sai miks see nii läks. Suhtumist võib lugeda esimesest algusloost. Igaljuhul on loomast kahju aga kergem ( kuna inimene ei hooli ju apsoluutselt, mida näitas käitumisega,tegi minujaoks hetkega asja selgeks.
Pea põsti ja edasi.
Tänan sinu vaevaeest kirjutada.
Postitatud: 01-08-2008 23:55
Aga räägi näiteks meile kuidas sul tänane päev möödus? Mõtled ikka Talle?
Postitatud: 02-08-2008 10:11
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Aga räägi näiteks meile kuidas sul tänane päev möödus? Mõtled ikka Talle?
Kui soovi on võin rääkida. Selgus asi mis tegi minu olukorra nõksa kergemaks. Praegu sätin ringikolimisele.Õhtupoole võin kirjutada küll. Ei tea kas peale sinu see kellelegi huvi pakub ( tundud olevat hea kuulaja ja oled jaganud häid soovitusi),aga siiski usun et sellest loost on mida kõrvataha panna.
Meelis
Postitatud: 02-08-2008 10:15
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Preilna
Võta kassid kaasa ja tule tulema! Leiad iga kell parem naise:)
Kõiki kasse ma ei tahtnudki, aga ühe enda lemmiku võtsin küll ja hetkeseisuga on sellekohapealt rõõmu palju.Ta on mul selline hellik. Kasside loo võin rääkida õhtupoole.Seik loomadega tegi minu olukorra lihtsamaks.
Meelis
Postitatud: 02-08-2008 10:38
Minu jaoks just pikad jutud huvitavad :) Ma arvan,et see naine lihtsalt ei vääri sind..ja mis naine selline on, kes ei hoolitse oma loomade eest..siis pole vaja neid ka ju.
Postitatud: 02-08-2008 13:05
Minule võid kirjutada alati sest katsun olla hea lugeja(kuulaja). Kõike parem ongi saada tundmatult inimeselt nõu.
Eks õhtu kirjuta jälle kuidas päev möödus ja mis huvitavaga hakkama said.
Saan ise ka õhtul pikemalt kirjutada, sest hetkel olen sõbranna juures ning õhtul olen 100% kindlalt kodus (sest homme tööle)
Postitatud: 02-08-2008 21:55
Selline päev oli
Tere siis jälle.
Kahtlesin sügavalt kas kirjutada avalikult või ei aga ?
Kuna tundub et teemat on lugenud suht palju inimesi ehk on siiski targem kirjutada.Ehk keegi leiab ennast samast situatsioonist( või sarnasest) ja oskab leida siit pikast tekstist midagi õpetlikku mida talletada kõrvadevahele, arvestada tulevikus. Mina igljuhul saan ja olen saanud asjad palju selgemaks. Kindlasti ka tänu headele kommentaatoritele.
Käisin täna kolimas. Kogu kolimisprotsess ei ole tähtis. Olululine oli vast see et Tema oli veel kodus(polnud veel suvepäevadele läinud) ja saime jälle rääkida. Ja see väide on ainuõige et kui on suhe siis peab rääkima viimase kui asja lahti.Olgu sees siis ükskõik kui jube või valus ja seda peab tegema kõhklematta.Kui on suhe,tunded ja armastus siis suudetakse sind mõista ja andestada. Minu loos juhtus teisiti. Alguses ehk ei aga nii aastamõõdudes ehk läks suhe rutiini ja non raske veel lõpliku põhjust leida. Me rääkisime meie probleemidest( arvan et mina rohkem,otsisin kontakti ja tahtsin teada mis Tema peas tomub) ja tundub et midagi jäi lõpuni rääkimatta.Õigemini õeldi täna et Ta tahtis ennem enda peas selgeks mõelda kui rääkida aga siis ei rääkinudki. Tundub et sealt see lahkukasvamine alguse sai. Vale oleks väita et olin ideaalmees aga mõista ja püüelda paremuse poole oskan.
Keegi viskas siin ennem üles mõtte et ?suss oled, ei suuda mingit naist paika panna?.
Kindlasti tagasimõeldes oleks ehk pidanud palju asju teisiti tegema kuid siiski?
Armastus on ikka uks tugev ja samas ka pimestav jõud. Ehk langesin selle teise ehk pimestuse lõkksu.
Tänatekkis ka nn sõnelus (Tema vihastas, ütles et ole vait ja nii edasi?) teemal ühe kassipoja surm. Täna öösel oli vasekene hinge heitnud. Kui teda eile veel nägin lamas tuimalt aknalaual oma pesas,ei suutnud ennast liigutada, vahtis silmad tühjad aknast välja ja oli nagu karvadega luukere. Ta oli kolme ja poole kuune. Vot. Ja esialgu ei vatanud ma midagi.Olin ju lubadused ja kohustused täitnud ja kui minu abi ei vajatud(jäeti kolmandaks) siis lahkusin. Nõks hiljem mainisin(ei ole minuasi moraali lugeda) et palusin ju su abi et kindlasti oleks saanud teda päästa sest juba korra see õnnestus( ravida ja hoolitsema peab ja õigeaegselt) sain vastuse et tema küll ennast pesamuna surmas süüdi ei kavatse tunnistada(mida maju ei palunudki et ta süüditunnistaks vaid väitsin et panustasin maximaalselt ja vajasin Tema tuge) ja et kuna olin mina siis Tema ei näinud vajadust minuga koos nn valves olla. Vot võta sa kinni mida inimene mõtles. Igaljuhul minule see pähe ei mahu.
Praegu lamab mul süles minu lemmik. Kuna tema kasvatasin üles ka mina( eelmine pesakond, emane ja tema emal kadus piim nii et olin talle emaeest ja kasvatasin üles ?toites pulbrtipiimaga.Tema muidugi aitas ka aga kuna oli komandeeringutes siis ikka minu sülekas) siis palusin et kingiks selle looma mulle ja Tema oli nõus. Nii et Tänud Talle. Poleks elus arvanud et endale uuesti lemmiku võtan aga meil on ikka armastus. Nii et saan sellest hetkel palju leevendust.Annan ja saan tähelepanu mida pole üldsegi vähe.
Küsisin veel et mida ta siis mõtleb ja mis ta peas toimub-Ta ei osanud seletada. Ütles et on hirm, kas teeb õigesti. Ei tea ka mina.Aeg näitab. Kavatsen minna edasi ja mineviku unustada. Püüan teha järeldused ja võtta õppust( vigu tegin ju mina kah).
Homme viin talle auto tagasi ja jätkan omi tegemisi. On mida teha. Kuigi nagu ennist kuskil ütlesin on õhtud kõige raskemad( kuigi nüüd on kelle eest hoolitseda ja kes tähelepanu ja armastust tahab) tundub et pean ju olukorraga leppima ja mõistus räägib sama.
Selline siis tuli seekordne arutelu-jutustus.
Kirjutage kui tekitas mõtteid ja on mida lisada Teie vaatenurgast. Minule igatahes on olnud väljund ja tundub et päris ükskõikseks see igivana teema ei jäta paljusid.
Tänan et viitsisite lugeda.
Meelis
