(2).jpg)
Üks kurb lugu elust- mida arvad ja teeks sina
Postitatud: 30-07-2008 23:26 Jälgi teemat
Tere
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Postitatud: 02-08-2008 22:09
Selle jutu esimese lõigu peaks välja printima ja andma enda eksmehele lugeda (kuigi me ei suhtle, ta ei vasta mu kõnedele ega midagi). Ka minul on valus, loodan siiamaani et äkki helistab veel, kui täna ei siis vb homme aga siiamaani pole tulnud ei ühtki kõnet. Ka minul on raske, isegi väga raske kuigi olen alles 20.aastane.
Aga siis on hilja kui talle mõistus pähe lööb (kui üldse lööb). Ütlen ka ära, et meil on vanusevahe 10aastat. Oeh leiaks mina ka selle printsi ja tõesti raske on üksinda. Pole mõtet patja nutta(vat kes kirjutab nii, ise jonnin iga päev teda taga)
Kiisukesest on kahju. Aga sul on täna siis tõesti tegus päev olnud, sa oled ikka kuradima tubli mees olnud ja jõudu sulle ka edaspidi.
Postitatud: 02-08-2008 22:28
Appi oleks minul nii hooliv ja armastav mees, sa leiad endale kindlasti super hea naise ( ma loodan seda vähemalt südamest)! ole tugev ja selline edasi nagu oled sest selliseid mehi tuleb tänapäeval põleva tikuga taga otsida:)
Postitatud: 02-08-2008 22:40
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: pl2ntser
Appi oleks minul nii hooliv ja armastav mees, sa leiad endale kindlasti super hea naise ( ma loodan seda vähemalt südamest)! ole tugev ja selline edasi nagu oled sest selliseid mehi tuleb tänapäeval põleva tikuga taga otsida:)
Mulle ju tundus et olengi juba leidnud. Ehk et minu miinus et lasin armastusel ennast pimestada ja tahtsin pakkuda Temale maksimaalset kerget elu. Vähemalt selles osas mis minu võimuses.Kahjuks kõike muud korrashoides ei suutnud Temale niipalju tähelepanu pöörata kui Tema ootas. Siin tulevad jälle muidugi mängu küsimused- miks ei räägitud minule sellest? Olin ju avatud.
Tänud sooja sõna eest ja edu sullegi.
Postitatud: 02-08-2008 22:49
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Selle jutu esimese lõigu peaks välja printima ja andma enda eksmehele lugeda (kuigi me ei suhtle, ta ei vasta mu kõnedele ega midagi). Ka minul on valus, loodan siiamaani et äkki helistab veel, kui täna ei siis vb homme aga siiamaani pole tulnud ei ühtki kõnet. Ka minul on raske, isegi väga raske kuigi olen alles 20.aastane.
Aga siis on hilja kui talle mõistus pähe lööb (kui üldse lööb). Ütlen ka ära, et meil on vanusevahe 10aastat. Oeh leiaks mina ka selle printsi ja tõesti raske on üksinda. Pole mõtet patja nutta(vat kes kirjutab nii, ise jonnin iga päev teda taga)
Kiisukesest on kahju. Aga sul on täna siis tõesti tegus päev olnud, sa oled ikka kuradima tubli mees olnud ja jõudu sulle ka edaspidi.
Kiisust on muidugi kahju ja mulle ei mahu pähe miks see juhtus. Pean silmas Tema reaktsiooni. Tegelikult ju Tema loomad. Kuigi otsuse tegime koos et pesakond ja nii.. aga, kas tõesti kellegi elu on vähemtähtis kui uus armastus. Kui on soov leitakse alati lahendus. Sinu piltidel oled lapsega. Pane ennast sellisesse situatsiooni. Laps on haige aganoh, puhkus ja armunud ja mis seal siis ikka.Olen ju puhkuse väljateeninud ja on ju kodus mees kes hoolitseb. Ta ju nii tubli et mis ma ikka seal koos temaga last ravin.
Aga kui see väljatrükk aitab siis anna aga minna. ma ei tea kas siin sulle kõike sobib kirjutada mida arvam meestest kes jätavad naised maha sellises olukorras. Arvan et mitte.
Tänud sulle igaljuhul. Ehk kirjutame veel ja oskan sinulegi midagi soovitada.
Postitatud: 02-08-2008 22:59
Minu suhtes võib öelda et ma olen lihtsalt alla andnud. Hetkel kui hakata mõtlema ta peale siis tulevad kõik -(miinused) välja. Kõik ilus sai nii äkki otsa, plaanisime ta isa juures talus teha 2 tuba enda jaoks et koliksime sinna, tema oli see kes sundis mind autokooli minema. Vahepeal on mul tunne, et ma olen käinud ringi nagu pime. Meil olid tülid nii kerged tulema, ta armastas juua ja kui Eestis oli siis oli nendest 3st vabast päevast 2päeva kindlalt joonud. Eks mina andsin ka oma närvitsemisega palju juurde ja veel armukadedusega.Usaldus peab olema aga ma ei saand sinna midagi teha kui usaldus puudub. Sisismas ma tahan, et tuleb ja vabandab, ma isegi lausa sulaks aga arvestada kui kange iseloomuga ta on siis tean et ta ei tule.
Kokkuvõttes, ma ei saa öelda et aasta raisku oleks läinud(ikkagi armastus!) aga nüüd tean tuleb õppida inimest tundma mitte kohe suhet looma (kuigi teadsime üksteist üle 3aasta). Oeh, armastus on kuradima valus
Postitatud: 02-08-2008 23:10
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Stella-Stiina
Minu suhtes võib öelda et ma olen lihtsalt alla andnud. Hetkel kui hakata mõtlema ta peale siis tulevad kõik -(miinused) välja. Kõik ilus sai nii äkki otsa, plaanisime ta isa juures talus teha 2 tuba enda jaoks et koliksime sinna, tema oli see kes sundis mind autokooli minema. Vahepeal on mul tunne, et ma olen käinud ringi nagu pime. Meil olid tülid nii kerged tulema, ta armastas juua ja kui Eestis oli siis oli nendest 3st vabast päevast 2päeva kindlalt joonud. Eks mina andsin ka oma närvitsemisega palju juurde ja veel armukadedusega.Usaldus peab olema aga ma ei saand sinna midagi teha kui usaldus puudub. Sisismas ma tahan, et tuleb ja vabandab, ma isegi lausa sulaks aga arvestada kui kange iseloomuga ta on siis tean et ta ei tule.
Kokkuvõttes, ma ei saa öelda et aasta raisku oleks läinud(ikkagi armastus!) aga nüüd tean tuleb õppida inimest tundma mitte kohe suhet looma (kuigi teadsime üksteist üle 3aasta). Oeh, armastus on kuradima valus
Saan sinust aru. isegi vägahsti.saan aru et lapsega vist tõesti keerulisem.
Joomisega on nii et kui tahad ja on stiimul siis saab päevapealt teha otsuse. Minul oli raskm varjant aga sain abi. Rääkima peab aga kas on üldse millest?`! Mehega ai miin.
Ise panen enda naha küll turule ja vaatan mida elu pakub
;) Vot.
Postitatud: 02-08-2008 23:23
Raske on aga öelge kellel poleks?!
Jah, pigem peabki olema avatud uutele võimalustele mitte et mingit lörri läinud suhet taga nutma.
Kui mees pole suuteline ennast muutma siis ta pole suuteline mitte millekski. Ma loodan võimatut, et tuleb ja ütleb a´la Viigi ma tean et olen olnud loll ja sulle haiget teinud kuid parandan ennast - seda ütlust võingi ootama jääda.
Tegelt et tohi taga nutta seda mis oli, sest seda nagunii tagasi ei saa
/olen vast närvis sest söön küpsiseid
Postitatud: 03-08-2008 10:18
Oleks see kõik nii kerge, nüüdseks oleme lahus olnud 5päeva. Aga ma pean olema igati positiivne sest see positiivsus viib elus edasi. Võin öelda, et see mees polnud mind väärt(tõesti polnud ja pole ka sest olen tema jaoks liiga hea südamega). Ma tegelt ei tohi mõelda sellele mis oli, sest seda kõike olematuks ei saa teha
Raske, raske, raske
Hetkel mul lause* Naerata, sa oled ju tööl !
Postitatud: 03-08-2008 11:53
ma ei saa aru, miks mehed halada ei või? miks mehed ei või hingelt õrnad olla? miks nad peavad igas olukorras olema machod???
naised on füüsiselt õrnad, hingelt kalgid ja tugevad. mehed on füüsiselt tugevad, aga hingelt õrnad.
ma eeldan, et tõeline mees on see, kes oskab tõeliselt armastada, tõeliselt ka nutta, kui süda on puru.. selline macholikkuse ootamine mehe rasketel aegadel ajab küll harja punaseks... ja siis vingutakse, et mehed on liiga jämedad ja ei räägi tunnetest. mida kuradit te naised tahate siis?
kui mees ei ütle iga päev, et armastab, ei too lilli, ei nuta kunagi, siis on häda. siis kui mees on löödud ja kurdab, siis on ka häda, et pagana tuhvlialune...
mõistetamatu.
ma ootan ka meest, kel oleksid munad ja saaks elus hakkama, murraks läbi, ei laseks pähe istuda.. samas ootan, et oma elu rasketel hetkedel tuleb mulle kurtma, võib ka nutta.
uhh, little bit OT, aga tahtsin lihtsalt seda öelda, et naised on mõnikord ikka tainapead küll..
Postitatud: 03-08-2008 13:13
kõige parem soovitus - ära mitte mingil juhul haledaks muutu.... see peletab esimese asjana ära...
