Üks kurb lugu elust- mida arvad ja teeks sina
Postitatud: 30-07-2008 23:26 Jälgi teemat
Tere
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Taks jutustada loo mis minuga juhtus, ehk juba sellepärast et endale asjad selgemaks saaks.
Juhtus kõik 2 aastat tagasi kus sain( mina 32) tuttavaks Temaga(28) internetis, mis tundub kuidagi imelik, kus otsisin jutusõpra. Rates kui ei eksi. Kuna temal hakkas just suhe lõpule saama( eelnev 7aastat), toimus kõik väga kiireti ehk kuu jooksul, kolis Tema minujuurde. Mida aeg edasi seda tugevamaks meie tutvus ja suhe sai. Pidin oludesunnil töötama kaks kuud välismaal ja suhe toimis ka siis. Tegime pisipereplaane ka korteriostuplaane. Nii ka juhtus, ehk aasta jooksul, aga üks asi korraga ehk korter. Kuna minul oli materjaalne olukord keerulisem ostis korteri Tema. Oma eelmisest elust võttis ta kaasa kassid. Tõukassid 2tk. Elasime tavalist pereelu. Töö ja kodu ja kassid keda kanseldada. Plaanisime pisiperet kui kassidel hakkas jooksuaeg. Leppisime kokku et ok? teeme siis pesakonna peale ,et ehk saab loomaostu raha tagasi. Sündis ilus pesakond(6kassipoega) aga üks loom kerge puudega. Puue selgus hiljem (2 kuu möödudes) Kuna temal oli selline töö et pidi käima komandeeringutes siis leppisime kokku, tema äraolekuajal hoian koduasjad ja pesakonnal silma peal. Nii see ju peabki terve suhtejuures olema, mured ja rõõmud pooleks. Kuna ma väga armastasin Teda ei olnud mul mingit muret seda teha. Armastus on tugev jõud. Siis ilmnes pesamuna probleem ja ta oleks elust lahkunud kui ei oleks ravi saanud( veetustumine- vedeliku puudus organismis, kuivab kokku nagu luukere). Kuna sain õigelajal jaole sai päästetud.
Kummalisem hakkas toimuma kuuaja eest kui Temal puhkus hakkas. Tekkisid kommunikatsioonihäired, ei ööbitud kodus suvalistel põhjustel ja kui suhtlesime siis tundus mulle et räägin SIILIGA. Turts ja pläuh. Üritasin suhelda aga tulutult. Kas pole aega või turtsub. Selle ajasees haigestus meie pesamuna uuesti. Kuna Temal oli puhkus palusin et aitaks loomakesel silma peal hoida ja toita ja süstida mille peale kostus et olen puhkuse ära teeninud ja et Tema ei pea sellepärast kodus istuma? Mul läks kollane tuli põlema. Aga OK. Saan aru et puhkus ja nii. Üritasin ise hooldada nii palju kui suutsin aga tänaseks tundub et loomake heidab hinge. Oleks isegi võtnud töölt vabaks või puhkust aga kuna hiljuti vahetasin töökohta siis ei õnnestunud. Hooldada sain hommikul,õhtuti ja öösel. Täna tahtsin Temaga rääkida aga ta ei tulnud koju. Ravisin peasmina ja siis otsustasin Talle kirjutada kui ei taheta rääkida. Kirjutasin et kas ja mis on juhtunud, miks ja pakkisin paar asja ja tulin tulema.Oli kuhu minna. Kõne sain vastu õhtut kus ta ütles et on leidnud kellegi. Töökaaslase. (Neil on veel suvepäevad tulemas) Et on segaduses ja ei tea mida teha. Et on armunud. Füüsiliselt ei ole petnud aga pea on segi ja ei tea mida teha. Ma justkui aimasin ka et midagi võib olla aga hing ju ei taha uskuda.
Ma ju tegelikult armastan Teda j väga. Rääkisime rahulikult, tema muidugi nuttes, ja palusin tal selgusele jõuda et mis saab edasi. Kellega ta tahab koos elada ja tulevikku näeb. Lähen homme peale tööd nn koju rääkima.
Siin ma siis istun kus meie suhe alguse sai ja kirjutan. Selline lugu tuli ja ei tea veel päris täpselt mida teen. Andestanud ma talle olen( füüsiliselt ei ole ju petetud). Järgmine käik on Tema.
Kui kellelgi on häid soovitusi ja kommentaare siis laske tulla. Minujaoks hetkel on hommik õhtust targem. Ja samas on ka väga valus sest ju ikkagi ARMASTAN.
Vot.
Postitatud: 03-08-2008 14:09
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Marianne7
kõige parem soovitus - ära mitte mingil juhul haledaks muutu.... see peletab esimese asjana ära...
Nagu sa võisid juba lugeda siis läksime lahku ja ongi kogu lugu. Haletseda ei kavatse. Aga tänan igaljuhul et viitsisid sõna sekka õelda.
Edu sullegi.
Postitatud: 03-08-2008 14:14
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: Pyari
ma ei saa aru, miks mehed halada ei või? miks mehed ei või hingelt õrnad olla? miks nad peavad igas olukorras olema machod???
naised on füüsiselt õrnad, hingelt kalgid ja tugevad. mehed on füüsiselt tugevad, aga hingelt õrnad.
ma eeldan, et tõeline mees on see, kes oskab tõeliselt armastada, tõeliselt ka nutta, kui süda on puru.. selline macholikkuse ootamine mehe rasketel aegadel ajab küll harja punaseks... ja siis vingutakse, et mehed on liiga jämedad ja ei räägi tunnetest. mida kuradit te naised tahate siis?
kui mees ei ütle iga päev, et armastab, ei too lilli, ei nuta kunagi, siis on häda. siis kui mees on löödud ja kurdab, siis on ka häda, et pagana tuhvlialune...
mõistetamatu.
ma ootan ka meest, kel oleksid munad ja saaks elus hakkama, murraks läbi, ei laseks pähe istuda.. samas ootan, et oma elu rasketel hetkedel tuleb mulle kurtma, võib ka nutta.
uhh, little bit OT, aga tahtsin lihtsalt seda öelda, et naised on mõnikord ikka tainapead küll..
Lugesin ja muigasin ,just sinu viimast lauset. Üldise tekstiga olen sinuga täiesti päri. Mõtlen samamoodi.Tänan ja edu.
Postitatud: 03-08-2008 17:03
äh, lugesin teist lehekülge ka ja oleks pidanud veel kurjem olema.. a, mis seal ikka.. kõik pole ju nii ideaalsed nagu mina
aga, kui nüüd ka teemast rääkida, siis mis muud öelda. raske seis ja raske olukord, aga kui armastus on läinud, siis ei too seda miski tagasi. enda lohutuseks võib kurvastada ja leinata mõnda aega, aga ega seegi midagi paremaks ei muuda.
mõttetu nõuanne on naist "paika panna" või midagi selgeks rääkida. no, hellou. kui ma armusin kellessegi teise ja tunded pole samad, siis mingi "hardballitsemine" mind küll kinni hoidma ei hakka.
nüüd võib ainult mõelda, et see kogemus tegi tugevaks ning meres on veel hunnik soolasemaid ja paremaid kalu... no ja kassike on ju ka veel..
päikest!
Postitatud: 03-08-2008 20:47
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: riina0309
Minu jaoks just pikad jutud huvitavad :) Ma arvan,et see naine lihtsalt ei vääri sind..ja mis naine selline on, kes ei hoolitse oma loomade eest..siis pole vaja neid ka ju.
Eks ta ikka hoolitses ka kui oli selleks aega kuid enamusajast.... Tegelikult oli meil ka kokkulepe et tema muretseb söögid ja mina hoolitsen kui ta kodust ära ( komandeeringus). Ainult vajus ära lõpp ja ongi lõpp. Kuid põhimõtteliselt olen sinuga nõus.
Postitatud: 03-08-2008 21:56
aga meelis mis sa arvad sellest,kui sa kirjutaksid mulle:)
või kui msn lisaksid sinna.
sa tundud väga armas ja südamlik inimene olema ja minu ellu oleks sellist inimest vaja:)
lihtsalt rääkida ja suhelda ning üksteisel tujud rõõmsamaks teha
mis sa arvad?
jälgisin sinu lugu siin algusest peale.. ning (Y) tubli oled..
annan oma maili et kui tahad siis kirjuta,mina igaljuhul ootan:)
sirts.onkah@mail.ee
Postitatud: 04-08-2008 01:41
Tundub, et on ka veel olemas toredaid mehi. Aga loodan, et sul läheb edaspidi kõik hästi ja leiad kellegi sellise, kellega saad olla õnnelik :)
Postitatud: 04-08-2008 10:35
Tsiteeritud:
Tsiteeriti: pisim
Tundub, et on ka veel olemas toredaid mehi. Aga loodan, et sul läheb edaspidi kõik hästi ja leiad kellegi sellise, kellega saad olla õnnelik :)
Olen selles täiesti kindelja ja täiesti nõus. Tänan.
Postitatud: 29-08-2008 21:31
Kuidas sul läinud on? Kuu peaaegu möödas. Nägin, et olid mu teemat kommenteerinud (Kurb...)...võtsin siis kätte ja lugesin sinu loo ka läbi. Karm see elu. Mul asjast 5 kuud möödas. Vahepeal oli päris hea olla:)) Aga raske on siiski. Tunded ei taha ära kaduda. Kui ikka armastad, siis on raske loobuda. Nii liigungi tõusude ja mõõnadega.
Postitatud: 13-11-2011 13:29
Postitusi: 2650
Mida te kassidega tegite, et nendest seksi foorumis pajatad nii pikalt. :S

