(2).jpg)
Postitusi: 3
peale valusat lahkuminekut?
Postitatud: 22-03-2007 21:06 Jälgi teemat
yhes6naga olin oma nyydseks ex-iga 2 aastat suhtes ja elasin temaga yle pooleteise aasta koos! tema armukadedus oli tappev mis tegi ka suhtele tegelikult l6pu! lahkuminek oli kole, sest mees ei tahtnud aru saada et suhe on läbi ja rahu saamiseks tuli hankida kohtu kaudu lähenemiskeeld! nyyd siis on rahu...vähemalt siiani! aga mure on selles et ma ei usalda enam mehi ja t6rjun nad k6ik enne kui nad j6uavad yldse lähenemiskatselele m6eldagi, ma ei usalda neid! kuidas v6i mil viisil saan koleda mineviku unustada ja minna edasi, kuidas ma saan selle k6ik endast välja elada! tahan minna eluga edasi ja tutvuda uute inimestega, see ei saa ju olla nii raske...aga siiani pole ma asjale lahendust leidnud!!
Postitatud: 23-03-2007 00:06
mul oli kunagi analoogiline olukord ja samasugune reaktsioon, ehk siis samuti kartsin suhteid. eks aeg muudab seda ja ka see, kui satud sellise inimese otsa, kes usu õnnelikku suhtesse taastab sinus. Kurb sellise käitumise juures on muidugi see, et mõned peavadki sind nõmedaks ja ei saa aru, et sul on lihtsalt raske hetkel. Mõni hea mees võib lihtsalt käega lüüa ja ei näe lahendust, et äkki see olukord võiks muutuda, kui ta aega annaks sulle.
Postitatud: 23-03-2007 09:30
Aega on vaja paranemiseks, Sa pead lihtsalt ootame, küll see üle läheb.
Postitatud: 23-03-2007 09:30
Ootae= ootama
Postitatud: 12-02-2008 23:46
aeg parandab haavad
Postitatud: 12-02-2008 23:49
kõik nõuab aega, sa pead üle saama oma usaldamatusest ja siis kui suudad meestega vabamalt suhelda, saad ka edusamme teha
mine sõbrannaga ühele korralikule puhkusele, ürita kõik see kamm unustada ja küll tasapisi kõik paika loksub
.JPG)
Postitatud: 13-02-2008 09:08
Eks ajapikku taastub ka usaldus teistemeeste vastu. mul pole sellist olukorda olnud, aga taoline küll. Ei usalndanud enam ühtegi meest seni kuni leidsin endale selle õige! Tuleb lihtsalt oodata! :)
Postitatud: 13-02-2008 09:11
mul pole olnud sarnast kogemust, kuid tetaud hetkel elus oli jälestus meeste vastu..teatud kindlal põhjusel.
sain sellest üle tänu pragusele elukaaslasele,kellega oleme olnud 4 a koos. Ja see ülesaamine võttis pool aastat tugevat sõbratasandil suhtelmist..nagu parimad sõbrad..alles siis olin valmis suhtega edasi minema:)
Mõnikord mõtlen,et kuidas ta viitsis oodata....
Postitatud: 13-02-2008 15:51
Anna uutele võimalus ja näed, et on ka häid mehi;)
Postitatud: 13-02-2008 19:14
Ohjah, ma tean, mida sa tunned. Sama asi siingi...
kõik räägivad, et andke võimalus ja siis see kulunud "aeg parandab"... ikkagi on raske ja mingi asi jääb igaveseks hinge kripeldama :( ükskõik, kui kaua aega sellest ka ei möödu... Võibolla ma lihtsalt ei mõista neid asju :S
Postitatud: 13-02-2008 19:20
mul juba kaks aastat möödas lahku minekust, lihtsalt unustasin ta, läks küll väga kaua aega, et üle saada aga ei nuta enam teda tagasi ka. olen ülimalt rahul, et nii läks.kuigi pole siiamaani uut meest veel leidnud, sest kardan avada,kardan jälle pettuda:S kuid sõpradega olen lähedasemaks muutunud ja jääbki aega rohkem nendega ja iseendaga tegeleda:D küll siis pikailu peale prints ka tuleb:D
