Elukaaslane magab elu maha.

Tsiteeritud:

Ma hakkasin foorumis ringi vaatama ja mis ma näen, minu teema jälle üleval! Ja seda pärast 2 aastat! Igatahes oli ülimalt põnev ka hilisemaid postitusi lugeda.
Kusjuures, paljudel postitajatel oli ka õigus! Ühe postitaja nõuande kohaselt ma ka räägin, mis asjast sai.
Tegime koos elukaaslasega ühe pika ja asjaliku jutuajamise. Tuli välja, et tema enam suhet ei soovi. Mina olin muidugi šokis, sest vaatamata sellele, et olin tema ükskõiksuse pärast vihane, ma ikkagi armastasin teda. Ma täpselt enam ei mäleta millistel asjaoludel me siiski ära leppisime ja kokku jäime, igatahes hakkas suhe ülesmäge minema. Muidugi oli tee konarlik ja raske, kuid võin öelda, et tasus ära. Tal on omad vead ja minul omad, kuid vaatamata kõigele on ta minu silmis õige.
Nüüdseks oleme koos olnud üle viie aasta ja pea kahekuuse tirtsu vanemad (keegi postitaja pani ikka väga täppi!).
Postitajad soovitasid ka aktiivsemat elu ja nüüd oleme me võib-olla isegi liiga aktiivsed. Kõiki tegemisi enam ei mäleta, kuid eredamalt on meeles (vabandan, et kõik sündmused rasedusega seotud, see rasedus on üks pikk aeg) :):
raseduse alguses käisime mäesuustamas, seitsmendal kuul kannuga matkamas, nädal enne sünnitust käisin ka laulukaare all laulmas ära (elukaaslase valvsa pilgu all)!
Nüüd oleme pisikese neiuga ka kontserditel käinud jms.

Tervist ja õnne kõigile!

Tsiteeritud:

Ma ei oska enam midagi välja mõelda, mu elukaaslane sõnas otses mõttes magab oma elu maha. Me alustame päeva ühel kella-ajal, tema läheb tööle, mina kooli/tööle. Kojutulek on meil mõlemal samal kella-ajal. Ta sööb või mängib arvutimänge või vaatab telerit ja siis otsustab magama minna. Tavaliselt kell 19.00-20.00, teinekord varemgi. Ütleb, et ärkan tunni aja pärast, siis teeme seda ja teist. Tegelikult ta lihtsalt valetab/luuletab. Ta magab hommikuni välja või ärkab 23.30 ja vaatab umbes kaheni telerit. Kui püüan teda äratada, saan raevuka emotsiooni osaliseks. Ma saan aru, et inimene on väsinud aga kogu aeg? Ei oska enam..