(2).jpg)
On meil naistel ikka probleeme, minul ka.
Postitatud: 03-09-2008 18:03 Jälgi teemat
Tjah, ma olen korduvalt seda siia kirjutama hakanud ja siis korduvalt loobunud , aga las läheb.
Minu elus on hetkel üks mees, kes kõigub „sõber“ ja „kallim“ staatuse vahel juba pikemat aega. Aegajalt on tunnen, et me mõlemad tahame enamat, siis jälle tundub, et üks tahab rohkem kui teine ja mõnikord on selge, et mõlemal on täiesti ükskõik.
Eks meie ajalugu on olnud ka keeruline, samasugust tantsu tantsisime teineteise ümber juba keskkoolis käies, kuid ajad muutusid, minu kõrvale ilmus keegi ja temal ka. Suhtlesime sõpradena, kuni meil mõlemal pikaajaline (5 aastat) püsisuhe korraga läbi sai.
Ja nüüd siis selline nokk-kinni-saba-lahti olukord ja mina ei oska kuidagi edasi ega tagasi minna. Sõprus enam päris ei ole, aga midagi muud ka mitte.
Tean, et ka tema otsib midagi uut aga võibolla ei oska seda näha täpselt enda nina all. Või oskab, aga kardab, et teeb midagi valesti. Eks väike hirm on ka, et kas me oleme nõus selle sõprusega riskima, kui peaks selguma, et päris õige see asi ei ole. Kas proovimata saaks kuidagi teada? Nali.
Igatahes mina olen jälle selles faasis, et ei saa teda enda peast minema aga temal on just kiiremad ajad ja me ei ole viimasel ajal peaaegu üldse kohtunud. Ei tahaks nagu pealetükkiv ka olla...aga pagan küll, mis selle igatsusega pihta hakata? Kust seda sasipundart nüüd harutama hakata?
Niisiis, buduaarikad, värvikaid kommentaare ja värskeid ideid paluks :)
Minu elus on hetkel üks mees, kes kõigub „sõber“ ja „kallim“ staatuse vahel juba pikemat aega. Aegajalt on tunnen, et me mõlemad tahame enamat, siis jälle tundub, et üks tahab rohkem kui teine ja mõnikord on selge, et mõlemal on täiesti ükskõik.
Eks meie ajalugu on olnud ka keeruline, samasugust tantsu tantsisime teineteise ümber juba keskkoolis käies, kuid ajad muutusid, minu kõrvale ilmus keegi ja temal ka. Suhtlesime sõpradena, kuni meil mõlemal pikaajaline (5 aastat) püsisuhe korraga läbi sai.
Ja nüüd siis selline nokk-kinni-saba-lahti olukord ja mina ei oska kuidagi edasi ega tagasi minna. Sõprus enam päris ei ole, aga midagi muud ka mitte.
Tean, et ka tema otsib midagi uut aga võibolla ei oska seda näha täpselt enda nina all. Või oskab, aga kardab, et teeb midagi valesti. Eks väike hirm on ka, et kas me oleme nõus selle sõprusega riskima, kui peaks selguma, et päris õige see asi ei ole. Kas proovimata saaks kuidagi teada? Nali.
Igatahes mina olen jälle selles faasis, et ei saa teda enda peast minema aga temal on just kiiremad ajad ja me ei ole viimasel ajal peaaegu üldse kohtunud. Ei tahaks nagu pealetükkiv ka olla...aga pagan küll, mis selle igatsusega pihta hakata? Kust seda sasipundart nüüd harutama hakata?
Niisiis, buduaarikad, värvikaid kommentaare ja värskeid ideid paluks :)
Postitatud: 03-09-2008 19:50
Ma pakun ka seda, et rääkige suud puhtaks, kuna lugedes sinu postitust jäi tunne, et sa oled juba sellises vanuses, et võiks hakata looma kindlat suhet ja mõne aasta pärast pere peale mõtlema:) Pole mõtet enda südant ja mõistust kinni hoida ja pead vaevata. Rääkige asjad selgeks, hoian pöialt :)
Postitatud: 03-09-2008 21:40
Ja see võiks olla ka inimene kellega täiesti võiks seda peret luua, kuna usun, et ka tema on selleks valmis ja tõenäoliselt ei teeks haiget mulle.
Ma ei kujuta isegi ette kuidas selliseid teemasid üles võtta, eriti inimesega, kellega on rohkem harjumus rääkida mõttetusi, igapäevaelust ja niisama ilmast.
Kui tekib mõte, et võiks tunnetest rääkima hakata...siis me oleme lihtsalt koos vait, istume kõrvuti ja võime kuni 15 minutit mitte sõnagi öelda. Misjärel ühelt või teiselt poolt tuleb mõni igapäevane lause ja jutt läheb edasi nagu poleks midagi juhtunud.
Paar parajaid vist.
Postitatud: 03-09-2008 21:53
Ainult rääkimine aitab:)
Postitatud: 03-09-2008 22:22
Tsiteeritud:
Ja see võiks olla ka inimene kellega täiesti võiks seda peret luua, kuna usun, et ka tema on selleks valmis ja tõenäoliselt ei teeks haiget mulle.Ma ei kujuta isegi ette kuidas selliseid teemasid üles võtta, eriti inimesega, kellega on rohkem harjumus rääkida mõttetusi, igapäevaelust ja niisama ilmast.
Kui tekib mõte, et võiks tunnetest rääkima hakata...siis me oleme lihtsalt koos vait, istume kõrvuti ja võime kuni 15 minutit mitte sõnagi öelda. Misjärel ühelt või teiselt poolt tuleb mõni igapäevane lause ja jutt läheb edasi nagu poleks midagi juhtunud.
Paar parajaid vist.
Tsiteeritud:
Ja see võiks olla ka inimene kellega täiesti võiks seda peret luua, kuna usun, et ka tema on selleks valmis ja tõenäoliselt ei teeks haiget mulle.Ma ei kujuta isegi ette kuidas selliseid teemasid üles võtta, eriti inimesega, kellega on rohkem harjumus rääkida mõttetusi, igapäevaelust ja niisama ilmast.
Kui tekib mõte, et võiks tunnetest rääkima hakata...siis me oleme lihtsalt koos vait, istume kõrvuti ja võime kuni 15 minutit mitte sõnagi öelda. Misjärel ühelt või teiselt poolt tuleb mõni igapäevane lause ja jutt läheb edasi nagu poleks midagi juhtunud.
Paar parajaid vist.
Aga ära lase siis teemal muutuda ole sa siis see pool kes teemat vahetada ei lase ...usu mind kui te räägitud saate siis sul ja tal on hoopis kergem ja saate oma eludega edasi mindud :)
Postitatud: 22-09-2008 10:52
Liiga vähe ja liiga hilja.
Lõpuks võtsin end kokku ja rääkisime, kuid mitte positiivselt, vaid hetkel, kus mul endal oli täielik kopp ees sellest tantsust ja lihtsalt küsisin, mis värk on.
Otsest vastust ei saanud. Aga tema hämavast jutust oli selge, et ta ise ka ei tea, mida ta tahab aga kedagi teist tal ka ei ole ja antud hetkel on asjaolud pigem mugavad ja üleüldse ei oska ta mulle mitte midagi öelda.
Rääkimine on abiks jah. Praegu tundub, et pääsesin vist enne, kui asjad nii kaugele oleks läinud, et kõvasti haiget oleks saanud. Hetkel on lihtsalt selline mõttetu tunne, valus nagu ei olegi.
Huvitav, kas tulemus oleks teistsugune olnud, kui sarnane jutuajamine oleks aset leidnud paremal ajal... :S
Postitatud: 22-09-2008 10:59
Tean seda olukorda, lahendust ei tea
Postitatud: 22-09-2008 13:52
Tead, mis. Suhet pole mõtet arendada siis kui mõtlete oma suhtest nii - " võiks ju kah". Sellepärast ongi ümberringi nii palju purunenud suhteid ja petetud, armuvalus hingesid. Kui armastus sinule tee peal ette jääb, usu mind - sa tunneksid selle ära ja ei oleks mitte migisugust kõhklust enam. :)
.jpg)
Postitatud: 23-09-2008 09:17
Ära nüüd temaga mingi aeg üldse suhtle.Kui ta järgi mõtleb ja tahab sinu kaaslust,siis otsib ise sind üles.Siis rääkige rahulikult ja avatult uuesti.
Postitatud: 17-03-2011 11:33
Tsiteeritud:
Ära nüüd temaga mingi aeg üldse suhtle.Kui ta järgi mõtleb ja tahab sinu kaaslust,siis otsib ise sind üles.Siis rääkige rahulikult ja avatult uuesti.+1
Postitatud: 17-03-2011 11:36
Üks eesti vanasõna ütleb nii:
"Viin räägib sellest, millest vesi ei tea midagi"
Ehk siis, kui te muidu rääkida ei suuda - võtke mõni pudel veini kõrvale ja küll see siis meeli avab.
Edit:
Soovitus siis kõigile kes sama probleemi ees on, kuna teema ise on nii vana, et teemapüstitaja on ilmselt probleemi ammu lahendanud
