Postitusi: 288

Probleem emaga

Postitatud: 07-06-2006 00:36

Tere.

Ei julge kuidagi alustada. Asi on selles et minu ema joob:((, ja joob salaja.. See jama algas 6-või rohkem aastaid tagasi. Siis ma avastasin ema kapis kange õlle pudeli. Algul mõtlesin et äkki isa jõi õhtul õlli ja siis jätis seda sinna, no mida iganes, kuid mitte seda et see on ema oma. Hijlem leidsin veel mitu korda pudeleid..ja hakkasin tasapisi märkama muutused ema käitumises. üritasin rääkida, aidata, ütlesin vanaemale,(ema emale, äkki tema suudab mõjutada) kuid tulutult.. Aastad läksid mööda, asi süvenes ja süvenes..Ma olen sadu kordi emaga vestelnud, üritanud talle aru pähe panna igat moodi, kuidas ainult suutsin, kuid midagi ei muutunud.

Ema joob ikka veel ja väidab et ei, tema ei joo, miks me valetame..Kodu on läinud räpaseks, enda eest hoolitseb ainult kui vaja on.. no tööle minek, ja linna..õudne. Ma ei taha enam koju minna, (ise käin ülikoolis, 4 aastat ei ela enam vanematega) Rääkisin emaga, et ma armastan teda, ja toetan igatmoodi, ainult võtku aru pähe. Rääkisin ka kodustega, et aidake emat, tehke midagi, näitdaku hoolivust, kuid see ka ei mõjunud. Soovitasin emale vaheldust, uusi sõpru, rohkem aega pühendada endale.. aga ei, mille jaoks, on olemas "sarvik" ja viinad-rummid mis vahest külmikusse satuvad..

See teeb kohutavat valu, ta on ju mu ema, ma armastan teda ja ei taha et ta päris põhja vajub..No kuidas teha läbimurre et ta tunnustaks, et on "haige", sõltuvusest alkohoolist?? Siis saaks ju edasi rääkida ja abi otsida arstide käest.. Ema ei tunnusta seda, et on alkohoolik! Palun aidake.. soovitage midagi..
Postitusi: 288

Postitatud: 07-06-2006 00:41


vabandust et kiri on nii vigaderikas.
Postitusi: 131

Postitatud: 18-06-2006 01:01


mul pole kunagi emaga sellist asja olnud.talle kohe üldse ei istu alkohol.vahest poes proovib mõnda veini või siidrit,aga tavapäevadel ei joo kohe mitte midagi. ta selles ikka täielik neitsi :D väidab ka,et pole kunagi purjus olnud,aga mine sa tea :D



ma arvan,et su ema tunneb ennast üksildasena. sa ju läksid kodust ära jne. mul oli ka selline lugu,et kui kodust ära läksin siis ema hullult igatses mind. meelitas mind koju oma võrratute söökidega mida ta "just minu jaoks on teinud". mõnikord läks see peale ka,sest ta teab,et mul on nõrkus tema söökide vastu :D



aga ma arvan,et sa peaksid rohkem kodus olema. nüd veel eriti kus on suvi ning kool peaaegu läbi.minge koos emaga kusile lõbutsema.ainult teie kahekesti. aga ära jäta sellist muljet,et see on ainult 1 kord vms. ole nii palju kodus kui võimalik.see teeks talle kindlasti rõõmu. trust me :D
Postitusi: 7

Postitatud: 23-06-2006 20:41


Kui sul õnnetuks majanduslik kontroll paariks kuuks enda kätte võta ma arvan, et sellest oleks abi. Selle paari kuu jooksul kui alkoholi osta ei saa võib elule sisu tagasi tulla. Selle ajajooksul pead sa ise poes käima ja toiduga varustama, raha emale anda ei tohi muidu läheb ta poodi ja ostab alkoholi.
Postitusi: 24008

Postitatud: 28-06-2006 16:34


äkki hakkab varastama?

ja milline ema annab palgapäeval kogu papi tütre kätte?
Postitusi: 7

Postitatud: 29-06-2006 09:47


to danoa

ära õelutse, anna parem nõu, ma pakkusin vähemalt mingigi lahenduse hädas olevale inimesele aga mida sina selleks teinud oled?

Võib ka raha isa käte koondada kui võimalik.
Postitusi: 288

Postitatud: 27-07-2006 15:01


tervist. ma pole tykk aega neti saanud, nii et alles nüüd sain lugeda..tänud et üldse vastate :)

räägin mis vahepeal oli toimunud.. suur ei midagi, ei edasi ega tagasi, samas rööpas.. vahest tundub et emal see viin enam ei istugi, ajamöödudes märkan et, ta on jälle purjakil. te rääkisite rahast..ega ma ei hakka palga enda kätte võtma, sest selles poleks kasu.. ema võtab ainult kodus, väljapol ta on eeskujulik pereema..:(. pidudel piirdub veini klaasiga, kuid kodus, sajala valab endale sarvikut.. nagu danoa ütles, et viinaviga hakkab naistele kergem,nii ta ongi:(,

eks aeg näitab.. mida ainult..sõna ta ei võta kuuldavale, oleme isegi kirikus käinud. ma ei saa ju koguaeg ta jälele vaadata , tal on oma elu, mul on oma.. ei saa nagu politseinik ta igat sammu jälgida, ja kapid jälle ja jälle läbi otsima..

ähh.. saab mis saab, jumal näeb, et annan ennast kõike mida suudan..

Postitusi: 1

Postitatud: 23-08-2006 01:31


tõesti.saab mis saab.ole vapper.
Postitusi: 219

Postitatud: 06-10-2006 23:09


loodan et sul saab seal kõik korda!
tean mis tunne see on kui üks vanematest nii joob.... ja mu ämm on ka samasugune kuigi endal 2.5 kuune laps kodus:S
Postitusi: 3

Postitatud: 13-10-2006 02:21


Kallis pehmekaru, muidugi on sul valus kõrvalt vaadata, kuidas sulle kallis inimene on järjest sügavamale vajumas. Aga nagu sa kirjutasid, oled paljusid asju proovinud. Tõde on aga see, et inimene ei hakka abi otsima enne, kui on omale teadvustanud, et see on tema jaoks probleem... Olen seda teed ühe oma lähedasega käinud, ja ajab ikka meeleheitele küll. Tekib selline jõuetuse tunne.
Olen aga kuulnud, et linnades on loodud alkohoolikute lähedaste tugigrupid, millest võid abi saada. Ise pole käinud, ei tea... Jõudu ja jaksu Sulle edaspidiseks!
Postitusi: 288

Postitatud: 05-12-2006 23:42


njaaaa... :) aitähh legendra.. appi, mul juuksed püsti peas, aga ma ei saa midagi muuta.. toon sinu lause siia : " kui on omale teadvustanud, et see on tema jaoks probleem... ".. aga ei ole .. jõudu veel natuke jatkub, ja just teie abiga :):) tänud:9 teete südame soojaks
X