hirm sünnituse ees

Olen SilviaR ga kõiges nõus. Sünnitasin ka samal ajal viimati :)
Loomuikku sünnitust lapse piinamiseks nimetada on täielik lollus.
See ei ole õige naine, kes tahab endale vabatahtlikult keisrit lasta teha ja saada ka seda armi, risida sellega, et rinna andmine ei saa olema edukas( lamad sellili intensiivis algul) ja ise oma lapse eest hoolitseda ei saa ja teda täiel rinnal nautida,kui pea valusa haavaga koguaeg pikali olema. Need esimesed päevad on kõige väärtluslikumad ja erilisemad lapse ja ema vahelise suhte loomisel. Läbi elatud valu tugevdab ka tundeid ja tunned ise uhkust, et oled tõeline naine ja millegiga hakkama saanud ;)
Ja see pole mingi fakt, et kõik röögivad, mina ei teinud ühtegi piuksu seal, kuigi istusin haiglas umbes 13h valudes!
75% vähemalt sünnitanud naistest on minuga nagunii nõus, seeg ama rohkem siia teemasse ei viitsi kirjutada ja karta pole ühesõnaga midagi vaja, kui oled valinud selle,et tahad ikka päriselt emaks saada!

Siis ei oleks ka Sind ;)

Ütleks nii palju sekka, et mina kardan ka sünnitamist väga ja minu ainuke tingimus on ka, et sünnitan keisriga, või siis ÄÄRMISELJUHUL vees (kui sünnitamiseks läheb kunagi, eks siis uurin rohkem nende plusse ja miinuseid).Aga igatahes kui ühte nendest mulle ei võimaldata, siis mu pärast võib see laps sinna kõhtu jääda kah , sest mina kuskil laua peal või puki otsas tõmblema ei kavatse hakata.

Ema rääkis kuidas tal rebenes nahk sealt alt poolt ja siis veel hakati pärast sünnitamist õmblema kinni :S

ütleksin ka sõna sekka.

tsiteerin:

Läbi elatud valu tugevdab ka tundeid ja tunned ise uhkust, et oled tõeline naine ja millegiga hakkama saanud
Ja see pole mingi fakt, et kõik röögivad, mina ei teinud ühtegi piuksu seal, kuigi istusin haiglas umbes 13h valudes! (kassike)


tekkis küsimus, kas tõeliseks emaks saab ainult läbi valude ja nö kangelaslikult kannatades? mina ei ole ei keisri ei loomuliku sünnituse pooldaja, arvan, et tuleb see, mis arstid soovitavad. kuid selline tekst on naeruväärne- kas need, kellele tehakse keisrilõige, polegi "päris" emad? kas valudes piinlemine teeb rohkem emaks, on selles midagi kangelaslikku, et siis ollakse nö tõeline naine?

Väga kole suuvärk naisterahva kohta. Muide mina ei kisanud, kuid kartma hakkasin alles siis, kui kuulsin kõrvalttoast , kuidas venelased karjusid `` MAMA MAMA, JOTVAI MAT,BLJÄÄÄÄD JNE``-nagu sead aiavahel.
Mitte ühtegi rebendit mul ei olnud.
Saeksiga varem alustada? Minuarust oli kaks nädalat täitsa normaalne aeg, kuna lapsega ei jõua kohe järgmine päev peale sünnitust seksile mõtlema hakatagi või kui kiiresti on Sinu arust ruttu seksiga alustamine?

Mind lihtsalt nii häirib , et hirmutad siin alusetult, kui ise pole normaalset sünnitust kogenud teisi. Nõrk naine oled, kui endaöe keisrit kerjasid.

Ma julgen kahelda, et ainuüksi looulikul teel sünnitamine kedagi tõeliseks naiseks teeb. Tõeliseks naiseks teeb ikkagi naise loomus, põhimõtted, kuidas ta last kasvatab (kui tal on laps), jne. Pigem on see masohhism, enda piinamine. Minu ema sünnitas mind 26 tundi ja no tõesti, ei tahaks seda läbi teha.

Ja eriti naeruväärne tundub arvamus, et kui loomulikul teel ei sünnita, et siis sul ei tekigi lapsega hingelist sidet. Mida lauset tõepoolest. Selle niinimetatud hingelise sideme tekkimiseks on tervelt 9 raseduskuud aega ju. Või olen siinkohal mina see loll või?

Kindlasti mitte.
Päris emad on kõik aga keisrilõike kerjamine pole minu meelest õigustatud, kui see just meditsiiniliselt vajalik ei ole. Ja sünnitust niimoodi siin maha teha nagu üks preili pikalt ja laialt- pole ise kogenud, siis pole ilus nii rääkida. Mina näiteks jään veendumuse juurde, et see oli ilus ja üks parimatest kogemustest mu elus ja soovin teistele ka samasugust kogemust, et sünnitad ära ja pulbitsed energiast, kui laps kätte saadud, vaatad oma ilusat enamvähem laedat kõhtu, et vauu,,,pole mingit armi ega midagi jne. See teema läheks väga pikaks. Tolerantne olen muidugi kõige suhtes, kuid just selline loomuliku sünnituse maha tegemine kippus närima.

Näita see koht ära, kus mul on väide : kui loomulikul teel ei sünnita, siis sul ei tekigi lapsega sidet.

Ära keera teiste sõnu ümber.

Mul rebenes ka, issand jumal, elu läbi!
Õmmeldi kinni ja kõik korras, seda ei tunnegi peale sünnitust, paraneb ära ja kõik samamoodi nagu varem.
Ja Sulle soovitaksin üldse mitte kunagi last tegema hakata , kui sellist juttu ajad, et "minu pärast võib see laps sinna kõhtu jäädagi". :S

Tegelikult põhjamaa inimesed katsid ennast enamaga kui ainult lehtedega, nad katsid end loomanahkadega, sest muidu nad oleks ju ära külmunud.
Pesumasinate, pliitide jne muude asjade olemasolu ei ole võrreldav sünnitamisega. Pigem küsiks ma siis, miks sa ei süsti vitamiine, vaid selle asemel neid toiduainetest ammutad? Miks sa ei "opereeri" endast jääkaineid välja, vaid käid neid wc's välja laskmas?
Miks sa ei saa last loomulikul teel, vaid lased ta välja lõigata?
Vot need on rohkem võrreldavad küsimused kui pesumasinad. :)