Austraaliasse elama ja tööle?

Väga paljud tuttavad on seal, teevad farmi tööd. Ise sinna ei tahaks minna.

Reisima võib ainult minna,kuid elama ei.

Mul sugulane läks, aga muljeid ma ei tea, kuna ta vist ikka veel seal.
Aga üldiselt tundub super koht

sugulane oli 2 aastat Austraalias..ütles et kõik eestlased keda seal kohtas ütlesid, et on elanud sellise faasi üle et pole ei elamist ega söögiraha..töötas ta ise farmis ja seltsielu väga polnud, kuna see asus suhteliselt eraldatus kohas, ning see oli ka põhjus miks sinna tagasi ei läinud..

Ikka iseseisvalt.

sõber nüüd varsti läheb ...
eks siis kui kuulen, mida ta sellest elust seal siis pajatab, püüan ka siia midagi kribada ...

olen praegugi austraalias. esimene aasta on läbi. kohale jõudsin oli minu jaoks uudis see et kõik käib siin nädala kaupa et siis nii palk kui üüri maksmine. riik on KOHUTAVALT kallis. tööd sain kiiresti juhuse tõttu. pesin autosid ja tegin seest igast kraamiga ehk siis car detailing. kõik peale minu olid mehed ja väga meeldiv oli töötada ainus tüdruk ju kõik olid marusõbralikud. see oli darwinis. siis lendasime sõbrannaga cairnsi. tööd ei leidnud mitu nädalat. nii vanematelt kui sõpradelt sai kokku laenatud küvasti raha sel perioodil.lõpuks saime banaanifarmi läbi päkkerite tööbüroo. midagi hullemat annab leida. päev läbi vees, läbimärg külm, mul oli selline köha et hea et ära ei koolenud. füüsiliselt siga raske, mingi vuntsidega must eit karjus päevad läbi fuck this fuck that.... ahjaa ja tööle mindi pärast nelja hommikul, poolteist tundi sinna poolteist tagasi. palk kogu selle nussi juures oli sama mis autopesulas 17 taala tund mis siin on naeruväärne eriti nendes tingimustes. banaanikobarad olid täis madusid ja rotte ja konni. maod ujusid ka banaanide veetünnides. banaanid nimelt lõigatakse kobaralt ja vistakase seebivette, minu tööks oli kobarate väiksemkas lõikumine ja banaanide sorteerimine. kiirelt panime ketsid sealt. siis läks jälle nädal kaks ja saime tööle cairnsi viie tärni hotelli. arvasime et oh seda lusti käkitegu võrreldes farmiga. juba esimene tööpäev venis 10 tunniseks ja kuigi tuli teada täpselt kuidas teha umbes asdat asja toas polnud aega kellelgi meid treenida või juhendada ja siis sõimati kui olin aeglane. oli ainult lõunapaus. ülejäänud aja sõna otses mõttes jooksid terve päeva nii et polnud aega hinge ka tõmmata või wcs käia. füüsiliselt kujuteldamatult raske. hotellis polnud piisavalt töötajaid, kuigi lepingus oli kirjas et iga korisataja peab tegema 7.5 tunni jooksul 12 tuba siis tegelikkuses oli neid alati rohkem. iga päev pärast tööd valutas kogu keha nii et võtsin valuvaigisteid. kedagi ei huvitanud mis lepingus oli. nagu orje koheldi meid. kogu aeg karjuti et kiiremini kiiremini. aga pluss oli see et oli kena louna hotelli poolt, uniform pesti alati parast tööd järgmiseks päevaks ära ning palka maksti õigel ajal ja regulaarselt. 21 doltsi tund. aga kui tipphoaeg läbi sai siis kedagi ei huvitanud et sul on nädalas a la 4 töötundi või viis nädalat järjest pole yldse tööd.... nagu kõiges muuski aussis oli ka seal lihtsalt lokkav lollus ja ebaprofessionaalsus. ka kari ahve saaks hotelli juhtimiseg aparemini hakkama. näiteks iga päev kui tööle tulin sama jama et padajpyyrid pole pestud, või tekikotid jne. ja siis teed tube sest aeg jookseb parast jooksed atgasi paned igasse padajpyyrid siis jooksed atgasi paned igasse mingi muu puuduva asja. kõik asjad tilkusid laundryst ykshaaval ja see kulutas nii palju aega. kogu aeg oli paanika. kõik inimesed nutsid seal kogu aeg. oeh. siin pole lihtsat midagi. nüüd olen sydneyd juba 5 kuud töötu. õnneks mees saab mingeid kopikaid aga need on ülinapid. ma pole kunagi nii vaest elu ealnud kui siin. tunub et majanduslangus on jõudnud siia. sydneys ei taha sind keegi tööle võtta kui sa pole resident. täielik sitt. kas akhetsen et tulin. KINDLASTI MITTE. aks ootan et minema saan OJAAAAA. austraallased on väga rumalad silmakirjalikud inimesed ja see riik on üks suur pudru ja kapsad. tahan tagasi euroopa mõistlike reeglite juurde....

kiiruga kirjutades sai hullult kirjavigu tehtud. vabandust. kellel veel küsimusi siis visake mulle postkasti

Viimasele lohutuseks, et iga uus algus on raske!
Ise ei taha austraaliasse minna juba sellepårast, et natuke kaugel eestist esiteks.
Ja neid madusid ja roomajaid kardan ka nagu hull,
Isegi niisama turistina ei kisu sinna mandrile

Endalgi tuttav seal, 12.klassi haridusega. Eelmisel sügisel läks, nüüd suvel kunagi peaks randuma.Tema enda sõnul on kõik väga hea.Rändab linnast linna, et tööd saada. Nüüd töötab baarimehena ja veel kuskil. Igastahes kõva tamp on taga, palk on suht norm ja jääb ülegi. Kuna ta ise on suht peolõvi ,siis talle väga meeldib öösel teha tööd ja olla õhtu melus.Ööklubi poolt sai veel maja ka elamiseks.Majas elab koos sõbraga ja muude tuttavtega ,kellega ta koos tööd teeb. Elamus on bassein,mullivann ja igasugust luksust. Hommikuti lesivad päikese käes ,koos kokteilidega või surfavad. Facebookis leidub tihedalt pilte Austraaliat ja ,selle mõnudest. Nii uskumatu, kui see ka poleks, tundub tõesti ,et elul pole häda midagi!
Inimene ,kes sinna läheb peab ise olema väga töökas ja suhtlemis himuline. Haarata kinni igasugustest töö otsatest ja ,kas või mitmel kohal korraga käia. Kellel veab, kellel mitte. Pigem õnne asi. Poiss ainult igatseb sõpru ja pere, muidu võiks ta sinna vabalt jääda.;)