Postitusi: 5209

Downi sündroomiga laps

Postitatud: 06-03-2009 09:08

Kui te saaksite teada,et ootate downi sündroomiga last,ja te enam ei rasestuks,mis oleks teie otsus.
Kas saada laps ja teda kasvatada,või üldse mitte kunagi last ise saada.
Endal ennem lapsi poleks.
Postitusi: 2750

Postitatud: 06-03-2009 09:29


Kuid kas mina sünnitaks, ausalt ei tea, ega abordi tegemine ka alati kõige parem lahendus ei ole.
Postitusi: 2012

Postitatud: 06-03-2009 09:35


ma arvan, et ei sünnitaks.. ehkki olen muidu abordi vastane ja see oleks mulle emotsionaalselt väga raske.
Postitusi: 5829

Postitatud: 06-03-2009 09:43


Downi sündroomiga last ei tahaks.
Postitusi: 2548

Postitatud: 06-03-2009 10:20


Siis ilmselt oleksin ilma lasteta. Sellise haigusega lapsed vajad väga palju hoolt, tähelepanu ja eelkõige kannatust. Mul seda ilmselt ei jätkuks. See on ikkagi väga raske nii endale kui ka lapsele. Sellega paneks terve oma elu kinni. Kui saaksin õigeaegselt teada, et tulemas haige laps, siis ilmselt raske südamega loobuksin. Arvan, et see oleks õiglane nii tema kui minu suhtes. Ei tahaks kedagi siia ilma kannatama sünnitada:S Kui muidugi hilja ja peab sünnitama, siis teeksin kõik, et teda võimalikult hästi ravida ja tema eest hoolitseda.
Postitusi: 1332

Postitatud: 06-03-2009 10:24


Arvan et oleksin siis ilma lasteta kuigi raske öelda sest 1 laps mul juba on.
Aga puudega last väga raske kasvatada ja tema elu ei oleks kindlasti õnnelik.Inimesed on õelad ja ta oleks kindlasti kogu elu mõnitamise ohver.Säästaksin teda parem sellest ja ei sünnitaks.
Postitusi: 24008

Postitatud: 06-03-2009 10:33


Pole vaja ebardeid juurde toota, neid on piisavalt.
Postitusi: 668

Postitatud: 06-03-2009 10:40


Olen palju downi sündroomiga lastega ja ka täiskasvanutega kokku puutunud. Pole näinud, et nad väga kannataks - õnneks satub nende lähikonda siiski rohkem selliseid helgeid ja häid inimesi. Kui downi sündroomiga lapsega juba maast madalast järjepidevalt tegeleda, siis võivad neist saada vägagi täisväärtuslikud inimesed (erinevalt mõnest niinimetatud normaalsest, kellele on muidu kõik eeldused antud - kõlagu see nii julmalt kui tahes).
Aga enda laps downi sündroomiga? Raske. Ma arvan, et ma pole siiski NII tugev inimene, et suudaks sellist diagnoosi teades raseduse ilma probleemideta lõpuni kanda ja siis veel sünnitada. Samas on ka juhuseid, kus rasedusaegne skriining ei näita mingeid probleeme, kuid ikka sünnib erivajadusega laps- sellisel juhul ma lapsest kindlasti loobuda ei suudaks.
Postitusi: 359

Postitatud: 06-03-2009 10:42


Neid teste tehakse alates 12ndast rasedusnädalast, vähemalt Taanis ei saa peale 3 kuud enam aborti teha... Niiet ei jääks muud üle kui sünnitada (või siis jah Eesti aborti tegema tulla :S). Kuna olen ise rase praegu, siis nii jubedatele asjadele ei tahaks üldse mõelda... Õnneks öeldi, et Downi risk on väga, väga väike.
Postitusi: 16549

Postitatud: 06-03-2009 10:51


..kahju küll,aga ei taha lapsele sellist saatust.seega abort.
Postitusi: 359

Postitatud: 06-03-2009 10:52


Tsiteeritud:

100% teeksin abordi. Tänapäeval õnneks võimalik teha lootvee uuringut ja saab teada, kas lapsel geneetilisi vigu on ja mina kasutan kindlasti seda võimalust.


Lootevee uuringud võivad olla ohtlikud, st põhjustada iseeeneslikku aborti. Võid täiesti tervest lapsest ilma jääda. Tavaliselt tehakse neid vanematele sünnitajatele, noorematele ei taheta väga hea meelega teha.
X