Postitusi: 5322

Kättesaamatu armastus..

Postitatud: 27-09-2009 18:01

Kui palju on teil olnud selliseid olukordi, kus olete kellegisse ära armunud.. aga MINGIL TEATUD PÕHJUSEL te TEDA endale ei saa? Võiksite vastata pikemalt kui paari sõnaga..
Postitusi: 214

Postitatud: 06-01-2010 11:15


ei ole sellist olukorda veel ette tulnud õnneks :)
Postitusi: 3396

Postitatud: 06-01-2010 11:17


Oh jah. Mitu korda nii. On tulnud ette, et ma armun valesse inimesesse.
Postitusi: 478

Postitatud: 28-09-2010 22:04


Olen saanud kõik, keda olen tahtnud. Kasvõi korraks.
Postitusi: 3558

Postitatud: 28-09-2010 22:24


Tundub, et ei olegi.
Ei ole v2ga kerge armuja ja k6ik, nii palju v6i v2he, kui neid on olnud, on piisavalt l2hedaseks ka saanud.
Postitusi: 1

Postitatud: 28-09-2010 23:32

Tunnen seda präegu :S


ta hakkas mulle suvel meeldima , aga me saime ka varem läbi . siis ta hakkas ka mind kooli ajal nagu sebima või nii sõbrannad ka märkasid ja siis ütlesid et raudselt me varsti paar , aga minu üks sõbrannadest hakkas ka siis taga rohkem suhtlema kui enne ja sebima nii kuigi ta vist sai aru et meil oli midagi . ja siis hakkas neil midagi vaikselt toimuma , ja ma läksin juba marru . siis üksõhtu läksime ühe teise sõbrannaga tema juurde jooma janii . ja ta oli juba täis aga mu sõbranna läks taga rääkima ja küsima mis ta minust arvab ta sellist . pärast ma tulin ka sinna sain teada rääkisime . omasarust hakkasime käima kallistasime too õhtu tegime musi ja igast . aga ta oli aind nata täis ja sõbranna arvates ka , peale toda õhtut läks kõik kõik untsu . ta ütles et oli täis ja ei taha suhet kellegiga luua aga ütles et ma ikka meeldin talle aga vist kui väga hea sõbranna . ja siis ta hakaks jälle selle tüdrukuga sebima ja nüüd nad vist käivad no käivadki . nagu ma ei saa nüüd sellest poisist üle me näeme igapäev ükskteist suhtleme msnis ja trennis ka veel käime samas kohas . hea sõber on ta jaa . aga ta käitumine on väga selline et sebib kõiki ja nii . tahaks tast üle saada !!
Postitusi: 466

Postitatud: 29-09-2010 02:51


Oh jaa....see olukord kestab või siis kestis juba üle aasta.Kui temaga tutvusin, siis oli tal tüdruksõber, kellega nad olid koos olnud pea 3 aastat.No eks ta vaikselt meeldis mulle, aga neid tüdrukuga lahku ajada ma ei plaaninud.Siis poole aasta pärast ma sain teada, et nad tüdrukuga läksid lahku.Hirmus õnnelik olin ning minus ärkas mingi lootus.Lisasin ta msni ja hakkasime suhtlema.Meil oli väga hea klapp, alati oli millest räälida ning me mõistsime teineteist ideaalselt.Ainus, mis mind häiris, oli see, et me suhtlesime enamjaolt msnis ning esimesena kirjutasin alati mina.Tööl suhtlesime suhteliselt vähe.
Mõne kuu möödudes nägin ma, et ta hakkas ühe töökaaslasega tihedalt suhtlema.Kogu aeg käisid koos,läksid töölt koos koju jne...Sain aru, et tundub, et asi liigub suhte poole.Jälle otsustasin kõrvale jääda ning põhimõtteliselt lõpetasin temaga suhtlemise.
AGA neil selle tüdrukuga ei tulnud midagi välja.Ma kuulsin meie ühistelt tuttavatelt, et see tüdruk nägi temas lihtsalt sõpra ning kui ta sai aru, et meeldib tollele, siis otsustas suhtlemise ära lõpetada.
Mitu nädalat hiljem hakkas TEMA minuga ise suhtlema.Ta kirjutas mulle esimesena msnis, tööl tegi mulle komplimente, vihjas, et võiks välja minna.Ma olin õnnelik ning olin päris kindel, et meeldin talle.Panin endale sihi, et saan ta endale.Jälle aga asi ei arenenud üldse.Ta nagu suhtles minuga, aga midagi enamat ei toimunud.Siis ma otsustasin temalt küsida otse, et kas ma üldse huvitan teda, sest ausalt öeldes oli väga suur piin elada teadmatuses ning teha mingeid järeldusi tema käitumisest, mis ei viinud kuhugi.
Niisiis, küsisin talt otse, ja ta ütles, et jah, meeldin talle küll, AGA...nagu ma juba mainisin, oli ta oma tüdrukuga 3 aastat koos olnud.No ta ütleski mulle, et polnud temast üle saanud ja mingit uut suhet lähiajal ei taha.Mina loomulikult olin õnnelik, et üldse meeldin talle.Igaljuhul, suhtlemist me ei lõpetanud, vaid hakkasime rohkem suhtlema.Saime paar korda kokku, rääkisime palju, ja ma lihtsalt veendusin mitmeid kordi, kui hästi me temaga sobime.
Pärast seda läks ta sõjaväkke.Ma ikka üritasin temaga neti teel suhelda, saatsin talle kirju, kuid vastas ta suhteliselt harva.Võis vastamata jätta, võis vastata.Ühe korra kirjutas isegi ise esimesena.Saatsin talle isegi sünnipäevaks postkaardi posti teel.
Nüüd kui see SBK sai seal sõjaväes läbi, sai ta välja.Mina muidugi lootsin, et ta kirjutab mulle msnis ning kutsub välja.Asjata lootsin.Ta oli msnis sees igapäev ja ei kirjutanud mulle KORDAGI.Ma siis lõpuks ikka kirjutasin ise, et kas ta tõesti ei tunne huvi selle vastu, kuidas mul läheb.Me ju suhtlesime nii hästi.Ei mingit vastust ei tulnud.Ei tulnud ka vastuseid järgnevatel päevadel.Ma olin nii solvunud ning nii masenduses.Inimene, keda ma kõik need 2 kuud nii väga ootasin ja mingeid lootusi hellitasin, ignoreerib mind niisama.Ma kustutasin ta igalt poolt oma sõbralistist ja msnist.Lootsin, et äkki ta kas või selle peale reageerib kuidagi.Sest KORDAN: Me ju olime temaga sõbrad!
Nüüd ma enam ei tea, mida teha.Pean vist tema lõplikult unustama.Tean, et ta ei vääri mind, kuid ega see ei ole kerge niisama kõik unustada.

Pikk jutt tuli,sorry ...
Postitusi: 1664

Postitatud: 29-09-2010 05:23


1se armastusega läks niimoodi, siiamaani hinges ja pisut ka südames.
Postitusi: 229

Postitatud: 29-09-2010 07:30


Mul on selliseid olukordi olnud küll,kus ei saa seda inimest keda ma väga tahaks. Alles hiljuti oli samamoodi,aga ma tegin kõik selleks,et ma saaks Ta endale ja nii juhtuski ;)
Postitusi: 67

Postitatud: 29-09-2010 09:10


On juhtund kaks korda nii. Esimene kord siis kui olin väga noor. Tohutult meeldis üks kutt, kellele mina aga ei meeldinud või noh ei oskagi seda seletada, kuna olime nii noored ja kord nagu oleks meeldind ja kord mitte. Läbi temaga väga me ei saanud. Aga nüüd 11 aastat hiljem on ta ikka aeg-ajalt mulle maininud kui ilus jne ma olen. Tal on aga pere ja muidugi minule ta enam nii ei meeldi, aga nalja teeme ikka selle üle, pealegi saan temaga nüüd super hästi läbi:P.

Teine juhtum oli selline, kus lihtsalt julgusest tuli puudu ja selle tõõtu jäi ka suhe olemata. Mõlemad olime arad. Ilmselt minu poolt polekski mingit märki tulnud, kuid ta ise oli see, kes ikkagi tegi esimese sammu. Olime tundnud 4 aastat ja koguaeg ninatpidi koos olnud aga kõik see 4 a ei toimund me vahel miskit. Ja kui ta siis ükskord otsustas esimese sammu teha oli tal tglt juba pere. Neid kordi kui ühes seltskonnas olime ja nö teineteist vältida ei suutnud oli palju ja see kõik on kestnud umbes 4 aastat (4 a olime sõbrad ja 4 a on mingi teema olnud). Nüüdseks arvatavasti on see kõik lõppenud ja meie suhtlemine ka pmt olemtu.
Postitusi: 485

Postitatud: 29-09-2010 09:13


On korra nii olnud ..Tegelikult ma osaliselt sain ta .. aga mitte endale poisiks . Aga tänu sellele õppisin endajuures midagi .. Kui poisi kätte saan muutub asi igavaks :D (nii imelik kui see ka ei oleks , samas võibolla ei olnud asi siis õige ka .).Vähemalt mingiaeg oli see nii , praegu ei oska enam öelda kuna mulle pole juba päris pikka aega keegi silma jäänud .
X