Kui mees tõstab käe sinu vastu?

Kahju on naistest kellel selline mees,aga samuti ka kahju mehest kes on nii nõrk ,et julgeb tõsta kätt naise peale või isegi lapse peale...
Eks see nii ongi ,et kui korra löönud siis tuleb see teinegi kord..
Ja mis puutub lastesse siis võimalik ,et see võib panna mõtlema mida teha kuhu minna,ja kas üldse minna,sest hirm on lapsi üksi kasvatada ..et ei saa hakkama vms..
Tean tean seda...õnneks endal mul pole selline mees ja pole kunagi ka olnud aga oli selline kasuisa kes mu ema peksis ,rääkimatta lastest ja minust.
Küsimus ongi kas elada sellisega või pikalt saata,kuid nagu näha mul ema elab ikka sellise mehega,ja ma siiralt loodan ,et need probleemid on nüüd minevikus...sest varem seda juhtus väga tihti..

Ja põhiline ,et kui küsida miks sa teda maha ei jäta siis vastus ongi selge,ma ei saa üksi hakkama..see on esimene asi mida inimene endale sisse salvestab..
Mina usun ja arvan ,et see pole Õige eluviis..

Mina arvan, et tehku naine mis tahes (löögu siis meest kasvõi), mees ei tohiks ealeski naise vastu kätt tõsta. Siis oleks küll kohe HÜVASTI !!!

Esiteks saab vastu, olen piisavalt kange, et seda teha. Ning kindlalt oleks suhte lõpp.

Mina saatsin ühe sellise pikalt. Ta küll otseselt ei tõstnud kätt ega löönud, vaid kasutas jõudu minu kinnihoidmisel. Veel hullem oleks olnud, kui ta löönud oleks. Kindlapeale adjöö.

just nõustun täielikult.
Samuti, ma ei tea, ma olen päris kindel, et kui mees juhtub ühe korra mind petma, räägib mulle sellest ise ja kahetseb ja palub andeks, siis ma ka annaksin andeks.

Mees, keda mina armastan ja kes mind armastab ei löö mind, ka mitte korra, sest austab mind.
Ja kui lihtsalt piltlikult asja vaadata, siis mina ei jääks küll mitte midagi lootma. Vaid oleks kohe suhe läbi ja ei mingit pikka juttu.
Kas elu ja laps paneksid teise nurga alt vaatama? EI!
Elu- see on ju minu elu..mis see mees siia enam puutuks? Igaüks on siia sündinud siiski elama oma elu, mitte selleks et kellegi kõrval olla või et kedagi lõbustada vms..
Ja lapse pärast ma küll ei hakka koos elama. Lapsele jääks isa ju alles, see aga ei tähenda seda, et see isa peaks minu elus osaline olema.

Lugesin teemat ja mõtlesin siin,et oleks võinud ju ka nii teha..Et oleks võinud lihtsalt lapsed võtta ja ära minna..Aga kuhu minna 2 lapsega(üks oli 1 kuune) kell 2 öösel,kui väljas on 15 kraadi külma..Istusin,nutsin..Polnud nagu muud tehagi..Elasime veel mõned aastad koos,MEIE õnneks see ei kordunud..Nüüdseks see õnneks minevik ja mees ka oma vitsad kätte saanud:)Ja minul selle üle hea meel!!

isegi kui meil ühine laps oleks, peaks ütlema adjöö, kuna laps ei tohiks kunagi näha, kuidas keegi tema ema lööb!

loodan et seda ei juhtu....:S

Lõpetaks suhte, sest usun seda väidet, et ühele korrale lisandub teine