Kihlumine :D

Meie lemmik restoranis kinkis mees mulle sõrmuse.. olime koos olnud üle aasta :)

Vanasti mees/naine tegi ettepaneku minna koos ennast registreerima, tehti väike lauake ka sinna juurde ja oldigi abielus. Ei mingeid kihlasõrmuseid ja muid suursuguseid ning jaburaid žeste nagu nüüd. Ise eelistaksin samamoodi tagasihoidlikult abielluda, ideaalis ainult kahekesi. Tähtis pole mulle mitte teostus, vaid teadmine, et mees on valmis koos minuga enda elu jagama ning ennast siduma. Sõnades võivad kõik mehed suurt armastust vanduda, kuid soov abielluda on juba suur samm edasi. Teod on eelkõige need, mis näitavad välja, kui tõsine plaan mehel minuga on.

Kui selle sama mehega on juba 3...5 aastat koos oldud ja elatud ning endiselt sobime, on abiellumine minu jaoks tavaline suhte jätk. Ettepaneku võin ka mina ise teha, kuigi mõistagi mehe poolt kuulduna oleks see romantilisem. Ma ei mõista ainult, miks nii paljud tänapäeva-mehed abiellumist kardavad? :(

Olen tuttavate meesterahvaste käest kuulnud, et väga paljude naistega kõlbab koos elada, aga abiellutakse nendega, kellega tõesti tahetakse elu lõpuni koos olla.

On selliseid juhtumeid küll, kus mees on naisega mitu aastat koos, elatakse koos ka ning siis minnakse lahku. Elatakse oma elu edasi ning järsku leiab mees endale uue naise, kellele tehakse suhteliselt lühikese aja pärast abieluettepanek ning peetakse pulmad.
Mina olin selles loos see, kellega abielluti, aga tutvusringkonnas on näiteid veelgi.
Abieluettepanek tuli aasta pärast tutvumist.

4a juba aga ei abiellu vist

mees tegi jõulupeol

Üle 4a koos olnud ja pole kihlasõrmust. Aga üks väga ilus sõrmus on küll juba näpus, ettepanekut sell ajal ma ei kuulnud. Ja kui tuleks ettepanek, ma kukkuks vist pikali, sest temalt seda ei oskaks oodata. Natuke on nagu vihjanud aga ikka väga vähe.
Aga pidu tahaks küll, lähimad tuttavad ja sõbrad oleks kutsutud :)

kaks kuud jäi puudu et aasta saaks:P pidime minema l6bustusparki..aga ytles mulle, et peab välja asju ajama minema ja ei taha mind kaasa..tuli tagasi naeratas naeris kuna olin väga vihane ta peal:D (ma kerge solvuja) kutsus mind rõdule kysis kas ma armastan teda..vastasin jah siis tuli vastus pese grill ära..:D vaidlesime natukeaega ja siis kinkis mulle sõrmuse:) ja nyyd 9 sept pulmad:)

9.aastat olime koos. Ja siis täiesti üllatusena tuli sõrmus ja tähtis küsimus. Abiellusime 4 kuud hiljem. Nüüdseks natuke rohkem kui kuu abielus oldud.

Novembri lõpus saab 6 aastat koos oldud. Aga ei, ettepanekut ei ole tulnud... küllap on probleem selles, et pean end veel liiga nooreks selliseks jamaks.. :)Võibolla 6-10 aasta pärast olen alles valmis oma JAH sõna ütlema, praegu ma seda kindlasti ei tahaks teha. Aga samas, kui see küsimus tuleks homme, ma ei vastaks sellele eitavalt, kuid loodetavast seda küsimust ei tule, sest olen talle selgeks teinud, et ei tahaks seda veel kuulda..

Mulle pole tehtud paraku... kuid ikka unistan, et selline muinasjutt peagi ka minuga juhtub.. sõrmus ja kihlus ja pulmad.. mida aeg edasi, sedaenam usun, et see on väga tähtis samm ja kiirustada sellega ei tohi.

Hessus, selle sama mehega, kellest siin budus juba kõik teavad v?