Postitusi: 7
tahan vaikust ja rahu.
Postitatud: 23-11-2009 19:04 Jälgi teemat
Niisiis, yritan r22kida v6imalikult selgelt oma mure 2ra. Minu suhe poisss6braga on olnud 1 aasta, kokku ja lahku oleme l2inud selle aja jooksul 2 korda. Need kaks korda on j2tnud meisse, kui ka meie suhtesse j2ljed. Tunnen, et ta ei taha mind panna enam esiplaanile, lubaduste kinnipidamisest r22kimata, sellest ka see mure.
V6tsime endale korteri Kopenhaagenisse, jah kurb 6elda, aga tema on meie rahapea, kes maksab korteri eest. Mina olen teda eelnevalt rahaliselt kyllaltki palju aidanud, kui tal veel t66d polnud. Nyyd aga tunnen, et ta on mind ennast madalamale asetanud. Tema vennal oli plaan meile kylla tulla, algul oli jutt vennast ja tema yhest s6brast. Arutasime seda ja j6udsime otsusele, et nad ei ela meie juures rohkem, kui 2 n2dalat. Asjad l2ksid aga siiski taas tema tahtmiste j2rgi. Tema vend ei tulnud mitte kahekesi vaid neljakesi siia, muidugi sirutas mu mees nende neljale k2e ja t6stis nad k6ik meile v2iksesse kolmetoealisse korterisse. Niisiis kysisin tema k2est, et kas me peame oma kokkuleppest kinni, et mitte rohkem, kui kaks n2dalat, siis aga suruti mind alla ja 6eldi, et olen egoist. Nyyd on nad vallutanud meie korteri..neil on v2ga erinev elustiil, v6ib s6nastada isegi, et hipid vms..Seega annan teile enamv2hem pildi ette, mis siin toimub. Minu mees t66tab hommikust 6htuni ja nemad istuvad terve p2eva siin, hakates m2ngima varahommikul muusikat ja nii 6htuni v2lja koos l2rmamisega. Kuna oleme Kopenhaagenis t2pselt kesklinnas pole v6imalust minna ja olla vaikuses ka kuskil ja ega see ilm ka teab mis t2iuslik ole. Ei oska end kuidagi kehtestada ka, sest olen kindel, et hiljem ollakse minu peale niiv6rd solvunud ja siis olen mian see "paha". Kas pole mitte normaalne, et inimene vajab vaikust, rahu ja olla yksidna m6nda aega, et enda m6tteid korda seada. Oleks, siis inimesed, kes on rahulikud ja austavad, seda, et nad saavad siin olla ning hoiavad korda, kuid ei nemad tulevad, teevad mis tahavad ja siis on midagi v2ga valesti, kui sa neile kogu aeg naeratades vastu ei tule. Oeh, ei oskagi analyysida, kuidas suhtuda enda mehesse, kes mitte ainult ei austa mind, vaid ta ei austa ka korteri omanikku, kes tegi selgeks, et see korter on ainult meile elamiseks, isegi yks lesk isa oma kahelapsega ei saandu seda korterit kuna oli lubatud majaomaniku pootl ainult yks inimene v6i paar. Nendest reeglitest on tuimalt yle astutud ja pole austust isegi naabrite vastu. Mida ma tegema pean, asjad pakkima ja lihstalt 2ra minema..ei tea.
Kuidas teie suhtuksite sellisesse olukorda ja kas teile on t2htis olla vahel lihstalt ise endaga yksi, mitte 24 7 koos inimestega?
V6tsime endale korteri Kopenhaagenisse, jah kurb 6elda, aga tema on meie rahapea, kes maksab korteri eest. Mina olen teda eelnevalt rahaliselt kyllaltki palju aidanud, kui tal veel t66d polnud. Nyyd aga tunnen, et ta on mind ennast madalamale asetanud. Tema vennal oli plaan meile kylla tulla, algul oli jutt vennast ja tema yhest s6brast. Arutasime seda ja j6udsime otsusele, et nad ei ela meie juures rohkem, kui 2 n2dalat. Asjad l2ksid aga siiski taas tema tahtmiste j2rgi. Tema vend ei tulnud mitte kahekesi vaid neljakesi siia, muidugi sirutas mu mees nende neljale k2e ja t6stis nad k6ik meile v2iksesse kolmetoealisse korterisse. Niisiis kysisin tema k2est, et kas me peame oma kokkuleppest kinni, et mitte rohkem, kui kaks n2dalat, siis aga suruti mind alla ja 6eldi, et olen egoist. Nyyd on nad vallutanud meie korteri..neil on v2ga erinev elustiil, v6ib s6nastada isegi, et hipid vms..Seega annan teile enamv2hem pildi ette, mis siin toimub. Minu mees t66tab hommikust 6htuni ja nemad istuvad terve p2eva siin, hakates m2ngima varahommikul muusikat ja nii 6htuni v2lja koos l2rmamisega. Kuna oleme Kopenhaagenis t2pselt kesklinnas pole v6imalust minna ja olla vaikuses ka kuskil ja ega see ilm ka teab mis t2iuslik ole. Ei oska end kuidagi kehtestada ka, sest olen kindel, et hiljem ollakse minu peale niiv6rd solvunud ja siis olen mian see "paha". Kas pole mitte normaalne, et inimene vajab vaikust, rahu ja olla yksidna m6nda aega, et enda m6tteid korda seada. Oleks, siis inimesed, kes on rahulikud ja austavad, seda, et nad saavad siin olla ning hoiavad korda, kuid ei nemad tulevad, teevad mis tahavad ja siis on midagi v2ga valesti, kui sa neile kogu aeg naeratades vastu ei tule. Oeh, ei oskagi analyysida, kuidas suhtuda enda mehesse, kes mitte ainult ei austa mind, vaid ta ei austa ka korteri omanikku, kes tegi selgeks, et see korter on ainult meile elamiseks, isegi yks lesk isa oma kahelapsega ei saandu seda korterit kuna oli lubatud majaomaniku pootl ainult yks inimene v6i paar. Nendest reeglitest on tuimalt yle astutud ja pole austust isegi naabrite vastu. Mida ma tegema pean, asjad pakkima ja lihstalt 2ra minema..ei tea.
Kuidas teie suhtuksite sellisesse olukorda ja kas teile on t2htis olla vahel lihstalt ise endaga yksi, mitte 24 7 koos inimestega?
Postitatud: 24-11-2009 12:39
Mulle tundub ka, et suhe ei ole enam normaalne kui mees oma sõbrad esikohale seab ..olen isegi pidanud elamist jagamamehe venna ja isaga, kes on väga laisad ja räpakad, aga mul oli see eelis, et nad elasid teises toas ja päeval olid nad tööl ja mina sain õnneks rahus olla, nagu sinagi tahaksid :( kahju jah kui igasugune austus suhtest ära käob :(
Postitatud: 24-11-2009 18:51
Ütleks mehe sõpradele kõik otse näkku välja ja viskaks hoopis ise neid päevaks välja, las mängivad tänavatel mitte kodus. Mehega on keerulline lugu..vb isegi läheks minema, kuna sellist meest enda kõrvale ei tahaks..äkki järgmine kord tuleb mingi keerulisem lugu ja ma ei tea, mis siis su mees võib teha.
Postitatud: 30-11-2009 17:36
Mulle meeldib vahel väga omaette olla ja pean saama seda aega endale võtta, muidu on pahapaha. Huvitav jah, et su elukaaslane su soovidest niimoodi üle astub. Kas sul näiteks nädalavahetuseks pole kuhugi sõita võimalik, saaksid omaette olla ja mõtted selgemaks.
Postitatud: 30-11-2009 18:20
mees on sul oivik ja sinust on mul väga,väga kahju

