Kas sünnitusel peaks mees naise kõrval olema?

Mees oli sünnitusel kaasas, ei vahtinud jalgevahes vaid toetas mind, hiljem lõikas nabanööri läbi ja see oli meie jaoks väga suur elamus kui beebi kõhule pandi. Ja kui uuesti peaks sünnitama, siis ei kujutaks ette, et meest poleks, ikka võtaks kindlasti sünnitusele kaasa. Nüüd laps 5 aastane ja me koos. Intiimelu pole mõjutanud.
Aga oleneb muidugi mehest. Mõni selline nannipunn, et minestab ära, sellist küll kaasa ei võtaks ja sellisega ei teeks lapsi ka.

Ise ootan ka titat praegu ja mees ütles kohe ära, et tema tuleb minuga sünnitusele kaasa.Meie ühine laps ja kogu see protsess on meie ühine.

see kohustuslik ei ole

mina ise sooviks, et mees oleks kõrval, aga sundima küll ei hakka.Tema enda otsus, aga tore oleks :)

Minul oli mees sünnituse juures kaasas. Ta oli mulle igati toeks, hoidis kätt, rahustas, rääkis juttu jne. Võin öelda, et ta seisis väga vapralt mu kõrval.

ei kujuta ette,üksi on parem.ta nagunii ei suudaks seda pealt vaadata.

kusjuures mehed võivad sellisel hetkel üllatada enda vaprusega. minu oma oli minuga kaasas. hoidis kätt ja paitas selga. tagantjärgi mõtlen, et ilma temata oleks ikka päris nutune olnud :p
lapse sündi näha on mõlemile väga oluline kogemus :)
ahjaa ja mees tegi ka pilte lapsest vahetult pärast syndi ning lapse kaalust ja sündimise kellaajast jne :)

Kõrval ikka. Kui ta seal jalgevahel on, siis võib tõesti suguelule mõjuda too vaatepilt.

mul oli üsna raske sünnitus ja mees oli kogu selle kammajaa kõrval jne, aga ei saaks öelda küll, et see suguelule halvasti oleks mõjunud. mees peab ikka asja mõistusega võtma. sünnitus on ju sünnitus :)

mul kaks last ja mõlemal korral oli mees kaasas... andis mulle nagu jõudu juurde valudega võidelda ja arstide juhtnööre täita... ise ta ka tahtis väga juures olla ja see hetk on ikka üle kõige kui pisike pannakse peale sündi kohe emme kõhule lamama ja me mõlemad teda korraga esimest korda näeme...