Kas sünnitusel peaks mees naise kõrval olema?

Mees oli kõrval, meil oli diil et peast allapoole ta ei lähe, nii et siis ka ei näe mis seal toimub, nii ka oli, seksiisu ei kadundud tal kll kuhugi
see kas mees peab v ei pea kaasas olema, on ikka iga paari enda otsustada...

Jah, võiks toeks olla küll. Mul oli.

võiks küll olla kaasas,mull oli ja oli suureks toeks ilma temata ei tea mis oleks saand

Mees võix naise kõrval olla ikka jh, juhul kui naine seda soovib. Ja no, kas mõjub hiljem kuidagi halvasti, no ei tahax hästi uskuda, endal küll nii polnd.

mu mees ütles veel ka et peale seda kui oli sünnituse juures hindab ta mind veel rohkem.......

Ma arvan,et mul oleks küll ebamugav kui mees oleks kõrval.
Ma nagu piinlen seal valudes ja kisendan ja siis mees peab veel seda pealt vaatama.
Muidugi olen praegu veel noor ja sellele ei mõtle,aga kui tõsiselt kaugustesse mõelda siis ma küll ei tahaks.

Oli ikka mees kaasa ja kõik toimis hästi ...tublid olime!

Meil ei olnud ka plaanis, et mees tuleb sünnitusele kaasa. Kui aga haiglasse jõudsime jõululaupäeva hommikul kell üheksa, käis kõik nii loomulikult ja ta oligi sünnituse juures. Ta oli suureks abiks mul valude ajal. Tema jaoks oli see esimene kord, mul aga kolmas. Teadsin juba, mis mind ees ootab, aga kõik ei läinud päris nii nagu loomulikult minema peab. Veed tehti lahti, laps oli valmis sündimiseks, valud olid meeletud. Aga pisike ei olnud kahjuks ise tulekuks õiges asendis ja seega viidi opisaali. Mees oli ka esimene, kes pisikest nägi. Ja tema oli nii kaua, kui ma teadvusele tulin pisikesega kahekesi. Ta on küll üliõnnelik, et oli kõige selle juures ja ütleb, et iga mees peaks oma naisega sünnitusele kaasa minema. Siis nad näeksid ka millist vaeva naised tegelikult nägema peavad.

Seda ütleb ka minu mees.

Mul oli mees kaasas ja ei kujuta ettegi, mis siis oleks olnud, kui oleksin pidanud üksinda olema. Need kellel lapsi pole ja räägivad, et meest kaasa kindlasti ei võtaks, ei tea millest räägivad, või siis pole nad oma mehe/poisiga piisavalt lähedased, et selliseid asju mitte häbeneda. Nimelt ta aitas mul selja masseerimisega tohutult valusi leevendada, tõi vett kui mul janu oli, kui oksele hakkasin(seda juhtub paljudel) jooksis ta nende oksekaussidega, ilma temata oleksin ma ennast täis oksendanud(ämmaemand on kohal vähe aega, käib ainult vahepeal vaatamas). Jah võib tunduda rõve, aga see ongi elu ja mehe ees teeselda, et selliseid asju pole, ei ole minu arvates kah õige. Mees võiks ikka teada, mida sünnitus endast kujutab ja mida naisele teeb. Ning vähemalt meie intiimelule pole see kahjulikult mõjunud. :D
Lõpuks kui laps sündis, olid tal pisarad silmas ja siiani räägib sellest, kui hea see on, et ta kaasas oli. Lapsele on ta väga hea isa ka ja laps(tüdruk) on tõsiselt issikas. :)