(2).jpg)
Postitusi: 1
Kuidas peaksin rääkima...
Postitatud: 25-12-2009 00:00 Jälgi teemat
Hei buduaarikad!
Olen pikemat aega juba foorumis luuranud ja kuna nõuanded on enamasti asjalikud olnud, otsustasin ka ise registreerida ja natuke abi küsida.
Lugu on ise pikk ja keeruline, aga in a nutshell - sündisin haruldase haigusega, pikemalt kirjeldama ei hakka, aga
operatsiooni tulemusena on mõlemad mu jalad kergelt deformeerunud ja mööda säärt jooksevad üles pikad armid. Põhimõtteliselt olen ma sellega
ise juba vähem või rohkem leppinud, sest ma ei saa sinna niikuinii midagi teha.
Mis aga mind tohutult häirib on see, et ma kardan tohutult teiste reaktsiooni. Olen hetkel 20 ja terve elu olen elanud
seda teiste eest varjates ja tegelikult varjan siiamaani, kannan pidevalt ainult pikki pükse sest seelikute või lühikeste
pükstega on kõik absoluutselt näha, ei lase kedagi endale piisavalt lähedale jne.
Viimased paar aastat on mind aga tõsiselt murelikuks teinud see, et kui ühel päeval kohtan meest, kes on tõeliselt sümpaatne
ja kellega tahaksin võib-olla midagi enamat kui lihtsalt sõprust, siis kuidas ma peaksin talle sellist asja seletama?
Vahel sooviksin (nii jube kui see ka ei oleks) et mul oleks selle asemel mõni nähtav ja obvious defekt, et kõik teaksid
juba alguses, millega riskivad, aga hetkel on nii, et kui riided seljas, ei saa ju aru, et midagi valesti oleks.
Seega, kui keegi leiabki, et olen meeldib ja tore ja mida veel, siis tegelikult pole neil õrna aimugi, kui valesti kõik on,
seega olengi absoluutselt kõik lähenemiskatsed eemale lükanud, sest KUIDAS ma ütlen mehele, kes midagi üritab, et tead mis, ära nüüd
ära ehmata, aga olen veidi katki??
Lihtsalt tahaks nõuandeid, kuidas sellist teemat üldse üles võtta, sest ilmselgelt ei saa ma ju lihtsalt oodata et nad ise seda
lõpuks avastaksid.
Suured tänud juba ette!
Olen pikemat aega juba foorumis luuranud ja kuna nõuanded on enamasti asjalikud olnud, otsustasin ka ise registreerida ja natuke abi küsida.
Lugu on ise pikk ja keeruline, aga in a nutshell - sündisin haruldase haigusega, pikemalt kirjeldama ei hakka, aga
operatsiooni tulemusena on mõlemad mu jalad kergelt deformeerunud ja mööda säärt jooksevad üles pikad armid. Põhimõtteliselt olen ma sellega
ise juba vähem või rohkem leppinud, sest ma ei saa sinna niikuinii midagi teha.
Mis aga mind tohutult häirib on see, et ma kardan tohutult teiste reaktsiooni. Olen hetkel 20 ja terve elu olen elanud
seda teiste eest varjates ja tegelikult varjan siiamaani, kannan pidevalt ainult pikki pükse sest seelikute või lühikeste
pükstega on kõik absoluutselt näha, ei lase kedagi endale piisavalt lähedale jne.
Viimased paar aastat on mind aga tõsiselt murelikuks teinud see, et kui ühel päeval kohtan meest, kes on tõeliselt sümpaatne
ja kellega tahaksin võib-olla midagi enamat kui lihtsalt sõprust, siis kuidas ma peaksin talle sellist asja seletama?
Vahel sooviksin (nii jube kui see ka ei oleks) et mul oleks selle asemel mõni nähtav ja obvious defekt, et kõik teaksid
juba alguses, millega riskivad, aga hetkel on nii, et kui riided seljas, ei saa ju aru, et midagi valesti oleks.
Seega, kui keegi leiabki, et olen meeldib ja tore ja mida veel, siis tegelikult pole neil õrna aimugi, kui valesti kõik on,
seega olengi absoluutselt kõik lähenemiskatsed eemale lükanud, sest KUIDAS ma ütlen mehele, kes midagi üritab, et tead mis, ära nüüd
ära ehmata, aga olen veidi katki??
Lihtsalt tahaks nõuandeid, kuidas sellist teemat üldse üles võtta, sest ilmselgelt ei saa ma ju lihtsalt oodata et nad ise seda
lõpuks avastaksid.
Suured tänud juba ette!
Postitatud: 25-12-2009 00:17
Mina arvan, et kui mõne mehega tutvud ja räägite, siis pistad lihtsalt selle teema sinna vahele.Ära hakka halama ega midagi, ütled et sul see haigus ja sul jala peal armid ja lähed jutuga edasi(nt natuke muule teemale), kaua ära räägi sellest.Ja ma arvan, et kui sa sellest nii enesekindalt räägid, ei huvita see meest.ja kui mees sinust ikka tõsiselt huvitatud on, ei huvita teda su jala peal olevad armid.Aga mina soovitan ikka varakult see ära rääkida.Aga mitte nii, et : "Kuule, istume maha ,mulle sulle üks jutt!" Vaid ikka pistad jutu sisse:)
.jpg)
Postitatud: 25-12-2009 00:37
preppy jutt on täitsa õige, ega siis, kui sa mehele meeldid, ei tähenda need armid ju midagi. sul pole ju puuet ega mõistusega midagi viga, e mehes peaks ekkima reaktsioon, miks mitte olla sinuga koos. Armub ta ju sinusse, mitte sinu jalgadesse. Pealegi, kui mõnd meest kohutabki see niivõrd, et kaob ära, siis ega ta eriti sümpaatne polnudki vist. Rääkida on sellest muidugi raske ja lihtsalt avastada ka ei lase, seega kui asi läheb tõsisemaks, siis võid ju selle jututeemaks tõstatada, et sul selline probleem, et ärgu ära ehmatagu, ja kui tõesti mehele meeldid, usun, et ta ei tee sellest mingit probleemi.
Postitatud: 25-12-2009 01:00
kui mees hoolib siis teda need armid ei huvita. vahib su rindu siis :D palju ta pilk seksi ajal seal jalgadel ikka peatuks? pigem ülakeha ja nägu. kui sa ennast ise hästi tunned oma nahas siis ära põe mis teised arvavad, ka nemad ei pööra sellele siis tähelepanu
Postitatud: 25-12-2009 01:09
Mina arvan ka, et kui mees ikka hoolib siis ei jookse ta armide eest kuskile. Minul on ka sääremarja ulatuses suur arm, pole seda kunagi peitnud või mõelnud, et see mingiks takistuseks on. Kunagi väiksena juhtus, et klaas libises mööda sääremarja alla ja pole midagi teha.
Ma arvan, et on parem siiski muuseas enne rääkida. Küll ei lähe päris teemasse aga mul on üks sõbrants kellel on epilepsia ja sai ühe tüübiga tuttavaks. Tüübile haigusest rääkimist lükkas pidevalt edasi ja edasi kuna ei teadnud kuidas ta reagreerib. Kuni siis juhtus nii, et oli tüübi sünnipäev ja õnnetuseks tuli tüdrukul hoog peale ja nii see tüüp teada saigi. Mitte kuskile ei põgenenud ega midagi.;)
Postitatud: 25-12-2009 01:26
mina küll ei usu et mõni mees su armide pärast pikalt saadaks. :)
Postitatud: 25-12-2009 10:47
Kui mees sind armastab, siis ka kõigi sinu vigadega. Mul endal ka selline probleem, et puusadel on väga suured venitusarmid :S Aga jah, mitte ilu ei määra, keda me armastame, vaid armastus määrab, keda me ilusaks peame ;)
Postitatud: 25-12-2009 10:51
Ma arvan, et kui mees sulle tõesti meeldib ja sa näed et sina talle kaa, siis lihsalt istu temaga maha ja ütledki talle otse et nii on lood ja kui ta sinsut hoolbi siis ta lepib sellega:)
Postitatud: 25-12-2009 11:13
usaldus on kõige alus räägi temaga
Postitatud: 25-12-2009 12:01
ma arvan ka sama :) ju siis s***t mees[b]:S
Postitatud: 25-12-2009 13:10
ma arvan et õige mees kes sinust hoolib siis ta ju ei vaata arme vaid ininest... sa mehega kõigepealt tuttavaks ja kui tunned et asi areneb juba sinnapoole et see pole enam sõprus siis lihtsalt mainigi et kõik ei ole siiski nii lilleline kui paistab ja et sul oli operatsioon selle selle ja selle pärast ja nüüd on jalad armilised. ja lõppu ütled et sa loodad et see teie vahel midagi ei muuda ja ma arvan et siis ikka kõik oki toki ;D
