mure mehe õe lastega

nimelt. mehe õde on pisut nn"metsapoole". ainult muretseb lapsi juurde ja siis loodab,et pool suguseltsi teda peaks aitama. ühtegi töökohta ta kinni ei pea kõik tööd pidid nii rasked olema. sugulased saadavad siis talle jälle rag'ha ja muretsevad lastele riided selga ja küttepuud jne. nüüd tuldi siis lagedale sellise mõttega ,et teil suur korter ,võtke osad lapsed oma juurde elama. ei tahaks küll selline õelus olla aga mina pean ka oma kahe lapse kõrvalt tööl käima ja elu elama. pole iialgi kellegi abi pidanud paluma,sest mind on nii kasvatatud,et olgu sul nii raske kui tahes aga sa pead ise hakkama saama. mees muidugi tahaks õde aidata aga igal asjal on ju piirid ka. tema õde on igatpidi aidatud aga see naine ei suudagi aru saada ,et ega ainut temal üksi ei ole raske.ja kui ei aita siis oled loll ja paha. minu puhul siis öeldi,et olen õel inimene ja ei luba aidata. mida ma siis tegema pean . selline tunne tuleb,et mine või lahku kui asjad paremaks ei lähe. lisaks kõigele on ta õel veel viinaviga ka küljes. lihtsalt üle mõistuse.andke nõu.