Kas tõesti peaks minema nüüd ikkagi OMA teed?!

Oleme mehega koos suhteliselt kaua, meil on armas tütar kes on 5kuune kuna mees ise töötab soome ei näe me just väga tihti aga kui ta eesti tuleb siis jookseb ta oma ema järel käib ja ostab neile kõike. Olen talle öelnud,et mulle ei meeldi kui ta ema varahommikul helistab (seda siis kui mees eestis on ja mehele siis) Ükskord helistas tal ema mulle ja küsis kas ma talle järgi minna ei sa (töölt koju vaid mõni samm minna) kuna laps magas ja omal kõht valutas ütlesin,et ei saa mille peale viskas tema toru ära ning mitu päeva ei rääkinud (lapsik) siis hakkas peale seda mees mind sõimama,et mix ma ei läinud ja et ta ema on meid aidanud jne jne. (kas ma pean lapse üles äratama,et minna.Debiilsus) Siis ütles mees,et ei osta mulle midagi vot selle peale vajus mul suu lahti,sest ostnud ta mulle midagi ei ole ja kui on olen tagasi maksnud. Lasterahade eest pean ma omale kõik vajaliku saama ( mähkmed lapsele, mõni mänguasi,lapsele riideid,neti arve ja veel viimased soomekõned mida enam ei tule) õele osteti kallis Delli arvuti 15 000 aga mina oma arvuti järelmaksu peale maksan ise, kui küsisin, et kas ta saaks 1 kuu maksta kuna mul polnud ütles ta et maksad sis järgmine kuu. Mul oleks olnud see raha kui ma ei oleks ta laevapiletit maksnud. Ütleb küll et armastab jne jne. aga ise tunnen et elame ta emale liiga läheda samas mujale pole ta nõus minema Täielik memmekas. on palju asju veel aga ei jõuaks ära kirjutada siis.
Mida Teie arvate:S

Seda ka, et sünnipäevaks ja jõuludeks on ta mulle ainult raha kinkinud viskab selle 500.- nagu oleks raske minna poodi ja natuke vaeva näha minu jaoks on raha väga solvav mehe poolt