Rahanurujad

ükskord ise ka küsisin, 2 eeku jäi puudu, sain ka selle :) .
ja minult on ka küsitud, olen ka ns kodutule kaastundest mõned 2 kroonised andnud :) .

oojjjaaaa,iga jumala kord tal bensiini vaja,tean ka seda tüüpi.

Mina ka ei anna nii, annetuskastidesse poodides olen ikka vahest raha pannud.

Ühe korra andsin raha kahele lapsele .Tüdruk ja poiss jalutasid vastu...sss see vaatepilt oli päris kurb.Nad olid sõna otseses mõttes vanades kaltsudes ja nii kõhnad..Kohe oli aru saada,et kas vanemad on tõesti väga vaesed või siis joodikud,kes ei mõtle lastele:(.Poiss siis jalutas minu poole ja küsis,et kas saan natukene söögiraha anda...Vist 25.- eeku andsin...Rohkem ma ise ka ei võimaldanud,sest olin isegi nii noor ja taskuraha polnud ka ei tea mis suur.

Poolteist aastat tagasi umbes baltijaama juures tuli 20-ndates vene tüdruk minu juurde..Hakkab siis rääkima,et kunagi olid tal ka nii ilusad küüned ja normaalne välimus jne...No siis ma viisakalt tänasin komplimendi eest...Ning peale seda küsis mult 5 krooni:D Muidugi ma ei tahtnud eriti anda,sest tüdruku näost oli näha,et see läheb kas alko või narko peale, aga igaks juhuks ikka andsin...Pärast suskab veel süstlaga

Mina olen ka andnud :) Ja seda just sellepärast, et kunagi olen ise olnud päris narris olukorras. Nimelt käisin pealinnas proovipäeval. Ja sealt vabanedes märkasin, et mu kott on varastatud. Kell juba julge 11 õhtul ja väljas talv. Kuna pidin nagunii bussiga kodulinna tagasi minema võtsin sammud bussijaama poole. Pisarad jooksid ja helistasin sõpradele. Rääkisin mure ära ja nemad ütlesid, et saaksid saata raha, aga kuhu sa sel ajal saadad ja kellele. Ma ei tundnud sealt kedagi. Nemad pakkusid, et küsiksin bussijuhilt, et kas too on nõus mu kodulinna viima ja nemad tulevad vastu ja ostavad pileti. Nägin bussi ja küsisin. Aga vastati, et kahjuks mina enam ei sõida, et tuleb teine juht. Tuligi ja tema polnud nõus. Ja nii ma seal istusin külmas ja lihtsalt nutsin,sest sõbranna ütles, et tuleb mulle järgi siis. Aga ma elan Tallinnast ikka paari tunni kaugusel. Nii kurb oli ja tuli see eelmine bussijuht ja andis mulle bussisõidu raha. Ma olin nii õnnelik, tundsin end kui viimane rott ja kerjus, aga ikka olin õnnelik. Küsisn konto numbrit, aga ta ei andnud ütles las jääb. Mina nii ei jätnud järgmine päev helistasin bussijaama ja küsisin, et kes oli see mees, kes sel ja sel kellaajal jõudis Tallinna jne. Ja rääkisn loo ära :) Sain ta tuleku aja teada ja ei jätnud seda heldelt tasumata ;) Hea, et meil on selliseid inimesi nagu tema ja mitte kunagi ei jäta kedagi aitamata, sest sa ei tea kunagi, kui või millises hädas sa oled :)

On nurutud,nelja krooni taheti,ma andsin! Olgu õnnelik siis:) Ei ole minu jaoks suur summa,mida taga nutma jääda!

jah.

2 sõbrannat ütlesid et kaotasid bussisõidu raha ära(vähemalt ütlesid, et kaotasid) ja et kas ma laenaksin neile raha 26 krooni, nad maksavad juba homme tagasi. Nüüd juba 1-2 kuud sellest möödas, ei räägi ka sellest rahast enam midagi

Ega see juhuslikult Kaubamajas/selle lähedal ei toimunud? Kaubamajas küsis ükskord samuti üks vanem naisterahvas 5.- leivaraha.

Pigem annan raha neile, kes mõnd pilli mängivad/laulavad. Asotsiaalid ja muud pudruluiused ei saa midagi.