Kas Teie räägite oma uuele mehele oma minevikust

ei oma mingisugust saladuslikku minevikku.

Kui mees avab end mulle, avan end ka talle. Ja kui ta tahab teada, palun väga. Ei kipu küll ise nii rääkima, kuid küsija suu pihta ju ei lööda.
Muidugi minevikust rääkides, ei tasu laskuda pisidetailidesse, kuid ausus ja avatus on omal kohal.
Ja parem las ta kuuleb kõike minu käest kui kuskilt mujalt ja juba sajas eri variandis. Pealegi pole siin miskit kriminaalset, mida varjata.

Räägin ikka....Pole nagu suurt midagi varjata oma minevikus.

Nii võrd kui võrd. Kui kipub sinna eelmise suhte juurde siis pigem ikka ei räägi. Huvitab mind ju küll mis nad tegid ja kus nad käisid pähh :D jutt või asi :D pole tal vaja minu eelmisest ja eelmistest kah miskit teada!

Kindlasti kui on soov, et uuel suhtel oleks ka tulevik

Polegi uut meest, kellele vanast rääkida, siiani ühe mehega:)

polnud midagi erilist rääkida seega ta teab kõike.

Kuna ei ole mingi sarimõrvar ega muidu kurikuulus tegelane, siis ei näe põhjust, miks asju varjata. Päris sellist "taustakontrolli" ei ole olnud, et istume maha ja laome kõik letti, mis kunagi teinud/tegemata jätnud oleme, aga pikapeale tulevad ikka asjad välja.

Päris kõike vist ei räägiks (üheks "õrnaks" teemaks on näiteks ekspartnerid, millest ta kuulda ei taha - olgem ausad, oleks ka veidi imelik rääkida näiteks nende voodiharjumustest vms), aga nii palju, kui ta küsib, vastan ikka. Ei näe põhjust häbeneda.

Olen talle rääkinud, ja tema mullegi..

Teab kõike :)