Kuidas suhted muudavad inimesi?

Kui mees ei suuda naist aktsepteerida nii nagu ta on, võib ta minu puhul küll seenele sõita.
Kõige hullem nähtus on see, kui kaaslase pärast jäävad mingid üritused sõpradega ära, kas siis väljaskäimised või mis veel.
Ükski mees ei suuda panna kätt ette minaks olemisele.

Sõbranna koha pealt võin öelda, et endal selline olemas, kes suisa lauspime, ei näe ega kuule miskit, nii armunud, aga see ei ole verivärske armastus, pea aasta juba, ent siiski on tegureid, mis panevad sügavalt mehe truuduses kahtlema.
Rääkimine tundub seni olevat ühest kõrvast sisse, teisest välja läinud olevat.

Armastus on pime ja paraku, kui seda märgatakse võib juba hilja olla. See on muidugi Teie otsus, kas lõpetad sõbrannaga suhtlemise või mitte. Samas võid anda sõbrannale hiljem uue võimaluse omavahelise suhte taastamiseks, kuid kui tead, et see ikka korduma hakkab, nii kui uue kuti leiab, siis ei ole küll sellel asjal mõtet minu arvates.

See on loomulik, et kui inimene on püsisuhtes v6i elab oma kaaslasega koos, jääb tal natuke vähem aega s6brannade jaoks.
Eks kohtuda, peol käia, külas käia jne. saab ju ikka, aga kahjuks ma pean isegi vahel küllakutseid ära ütlema, sest meil on mehega midagi samale ajale plaanitud v6i oleme kuskil ära. Samas lepin kohe uue kohtumise vabale ajale kokku. Ootan sama ka suhtes s6brannadelt. Nad ei pea 24/7 minu jaoks olemas olema, aga eemaldumine ei ole ok.
Pime armumine üldse mitte nii toredasse tüüpi on kole-kole, on sedagi s6brannadega juhtunud.

Suhted muudavad ikka päris palju.
Mina isiklikult olen ilma jäänud päris paljudest sõpradest,kuna elukaaslane mul arvab,et meeste ja naiste vahelist sõprust ei ole olemas.
Ma arvan,et seda inimest kes on värskelt armunud ja oma kaaslasest hirmsat moodi sisse võetud on väga raske maa peale tuua,kui asi seda väärt ei ole,olen ise olnud mitu korda selles olukorras.Ei aita miski muu kui lasta tal sellest omal aru saada lõpuks.

Seni pole end suhtes kunagi muuta lasknud, enne olen ära lõpetanud suhte, kui keegi liiga ahistama hakkab. Mees peaks mind armastama siiski nii nagu ma olen, kogu mu tavaariga - sõprade, lemmikloomadega, perekonnaga jne.. :)

Ilma ei ole sõbrast jäänud, eks see ole loomulik, et suhte alguses, selles nunnus armumise faasis tahadki koos olla ainult oma armsamaga. Aga pean tunnistama, et vahest viskab ikka üle küll, kui mingi pool aastat sõbranna suust muud ei kuule, kui ainult seda, kui nunnu, tore, armas ja 100 asja veel tema uus kutt on. Tore, et õnnelik on, aga no tõesti, võiks ka muudest teemadest rääkida. On ette tulnud, et kutt süüdistab mind, et ma annan tema pruudile/ minu sõpsile halba eeskujuAga selle peale ei tule, et äkki ta pruudike lihtsalt peab ennast tema juuresolekul teisiti üleval, tahab tema silmis täiuslik olla.

Eks see ole loomulik, et suhte alguses tahab paarike võimalikult palju koos aega veeta ning sõbrad jäävad tahaplaanile. Ei näe seal põhjust solvumiseks, sest eks omalgi ole seda kunagi ette tulnud. Kui sõbranna oleks armunud mehesse, kes minu silmis pole teda väärt vms, siis ma ei hakkaks oma nina sinna vahele toppima. Võibolla ta on õnnelik koos temaga ja ega armunud inimene nagunii kedagi kuula. Ehk solvub ka veel, et julgen oma arvamust avaldada.

Ka üliüliarmununa pole keegi mu tähelepanust ilma jäänud.

see on loomulik, et kui kellegagi kokku kolida, siis jääb sõbrannade jaoks vähem aega.. aga ma arvan, et sõbrannasid päris unarusse jätta poleks ka hea. üks hetk võid olla ju kõigist ilma?! mina igastahes üritan mõlemate peale mõelda.

Ei ole mina kellestki ilma jäänud.