(2).jpg)
.png)
Mina ja mu ema
Postitatud: 31-01-2011 12:12 Jälgi teemat
Nimelt mul on päris suur jama ja ei teagi kust alustada. Ma olen 19 ja ma ei saa oma emaga üldse läbi, juba kuu aega pole rääkinud. Ta ähvardab koguaeg, et viskab mind kodust välja ja , et millal ma juba kodust ära kaon. Ma käin ka ülikoolis ja nüüd ma mõtlengi, et kas ma peaks üürima korteri ja tööle minema, või piinlema kodus ja koolis edasi käima. ?! Lisan veel, et ta ei võta isegi mind teise linna venna ega sugulaste sünnipäevadele kaasa. Kodus külmkapis valitseb täielik tühjus. Õnneks saan nii korra nädalas tööl käia, et mingigi raha tuleb ja saan süüa või idpileti osta. Aga ma tõesti ei tea, mida enam teha. Sellel stressile ja jamadele olen ma juba 10 kg oma kehakaalust kaotanud...Äkki oskab keegi midagi tarka öelda, oleks väga tänulik :)
Postitatud: 31-01-2011 12:14
Millest üldse probleemid on tekkinud, kas probleemide lahendamine ja rääkimine ei tule üldse kõne alla?
.jpg)
Postitatud: 31-01-2011 12:15
Otsid endale ehk korterikaaslase ja odava elamispinna? Õhtuse vahetuse mõnda kohvikusse (lounge), muidugi võib see kurnav olla, aga siiski parem, kui elada sellise terrori all.
Millest üldse teie probleemid alguse saanud on? Kas Sinu valest käitumisest? Emal on uus silmarõõm, keda ta tahaks koju tuua vms?
Postitatud: 31-01-2011 12:16
Lihtsalt kõiges olen mina süüdi ükskõik , mis valesti on.
No ma olen üritanud temaga räääkida, aga ega sealt midagi muud peale karjumise vastu ei tule. Viimasel ajal olen lihtsalt vait olnud.
Postitatud: 31-01-2011 12:17
..mu sõbranna ema arvas, et ehk ta on seepärast selliseks muutunud, et tal pole just meest pikalt olnud.
Postitatud: 31-01-2011 12:22
Aga tee siis emale rate keskkonda konto, seal pidi olema väga noored ja siis vanemad, ehk muutub ta siis rõõmsamaks.
Postitatud: 31-01-2011 12:25
no nt tüli tuleb sellepärast, et nuga on kadunud ja mina olen ilmselgelt süüdi selle kadumises..või viimane kord oli jama selles, et ma läksin oma sõbra sünnipäevale ja ema helistas ja ma ytsin, et ma ei jõua ilmselt koju, et lähen oma poisi juurde ja tema viskas telefonitoru kohe selle peale ära..ega ma siis tagasi ka ei hakka helistama no jaa hommikul ärkasin hakkasin talle helistama ja tal oli välja lülitatud..saatsin siis smsi, et mis on, algul ei tulnud vastust, siis saatis, et sa ei tahtnud ju minuga olla...kui koju läksin ütles, et tal oli väljalälitatud sest telefon läks KORRAKS katki.. ja siis hakkkas jälle see karjumine pihta..
Postitatud: 31-01-2011 12:25
kusjuures, tal on reidis konto ;D
Postitatud: 31-01-2011 12:28
Tundub, et siin on tegemist kadedusega. Ausalt ka. Ta on kade, sest Sinul on boyfriend, ta on kade, sest Sa käid väljas ja Sul on sõbrad/sõbrannad. Seepärast ka selline käitumine.
Postitatud: 31-01-2011 12:30
kusjuures see tundub tõesti reaalne põhjus.
Postitatud: 31-01-2011 12:32
Ma sinuasemel ostaks emale ja siis sulle mingi spa või teatri pileti, ütleksid, et tahaksid temaga koos aega veeta ja siis pärast räägiksid, et sulle tõsiselt ei meeldi see mis olukord kodus on ja kuidas te omavahel suhtlete. Räägiks ilusasti, et kas ta tõesti soovib, et sa kodunt ära koliksid jne.
Ehk alguses prooviks heaga ja üritaks rääkida juhul kui see võimalik on. Teeks siis sellise nö haledusmomendi.
