Mina ja mu ema

Aga sellest telefoniintsidendist võib küll järeldada, et ta tahab rohkem Sinu tähelepanu. Sa kindlasti tead, et mis emale meeldib/maitseb ja kui elad Tallinnas, siis ei ole keeruline teda kuskile hubasesse kohta viia. Loodan, et sealgi hoiab ta end vaos ja ei hakka tüli norima.

aga äkki pead siiski viga endast ka otsima,paha lugeda kuidas sa oma ema maha teed ja k6ik kooris kaasa kaagutavad ja sind haletsevad.

noo nagu ma ütlesin, ma viimasel ajal lihtsalt vait olnud, et tülisid vältida, kui tema astub tuppa sisse ja hakkab jälle pihta see kisa ja kära.

Siin oli juba palju häid soovitusi, tõesti proovi kusagile emaga kahekesi minna ning hiljem mingi vestlus temaga teha. Räägi siis oma vennaga, võib-olla tema oskab kuidagi aidata emaga suhtlemisel, kui sa ütled, et nende suhted on palju paremad. Ma ei kujuta ette, mis olukorras sa oled, kui sind aetakse kodust välja :S.

ma püüaks emaga rääkida & kui ta ei ole nõus & ikka karjub, siis üüri korter

Kui ma nii noor olin, kui sina(võibolla paar aastat noorem) siis oli emaga läbisaamine väga kehv. Tundus, et kõik, mis ta teeb, teeb ta minu kiusamiseks ja minu vastu. Tülid olid jubedad. Mõned aastad hiljem sain aru, et asi polnud tegelikult nii, nagu mina seda nägin, sel ajal. Tegelikult tahtis ta mulle ainult head ja kõige paremat. Sellise käitumisega tütart nagu mina olin, oma emale tol ajal, ei tahaks keegi omale, ka mina mitte. Nüüd oleme parimad sõbrannad, kuna mina kasvasin suureks. Samamoodi õppis midagi, ka mu ema.
Võibolla on Teie suhtes ka asju, mida sina teed valesti aga ise ei saa arugi. Kisamine kisamiseks - mõni ei oskagi end teistmoodi kehtestada aga püüa ka enda käitumist kõrvalt vaadata, palu näiteks andeks kõikide ebaõnnestunud asjade eest, mis oled teinud(kui sa ka ise arvad, et ei ole teinud), kindlasti ta siis leebub ja näeb ka sind teise pilguga. Kui oled midagi temaga kokku leppinud siis pea sellest kinni. Edu sulle!

OOta ema sünnipäev ära ning Tema reaktsioon Sinu kingituse suhtes. Peale seda otsusta tema reaktsiooni järgi, kas hakkad kodunt kolima omaette või saaksid kodus normaalselt elada.

Täpselt õige. Aga nagu ennegi juba ütlesin, ürita temaga viisakas ja kannatlik olla. Kui vaja, siis kasvõi kiida.

Ema on ilmselgelt ükskõikne, tuttav tunne.. sinna pole suht midagi parata. Tuleb teha valik kas minna või jääda ja taluda.

Aga milline teie omavaheline suhe varem on olnud? Alati selline?
On asjad alles hiljem selliseks kiskunud?
Kui ta on alati sinuga nii käitunud, siis ilmselt oleks parem leida endale korterikaaslane ja ema juurest ära kolida.
Kui selline käitumine on nüüd tekkinud, siis tasub siiski veel proovida rääkida.
Isegi kui ema karjub, räägi sina rahulikul toonil edasi (ära anna alla või lahku toast, räägi kuni su jutt otsa saab).