Postitusi: 828

Kuidas saate läbi oma isaga, tean et osad saavad oma emaga läbi hästi nagu parimad sõbrannad , aga isaga?

Postitatud: 27-02-2011 15:26

Mina enda isaga eriti läbi ei saa, räägime ainult paar sõna juttu ja ongi kõik!!! ekssee ole selle pärast ka et me ei ela koos, peaegu 11aastat pole elanud
Postitusi: 183

Postitatud: 11-03-2011 11:54


Isa ja ema läksid lahku kui olin 3ne, kuid isa jääb ikkagi isaks, on ka keerulisi aegu aga ta on ikkagi hea isa ja saame rääkida kui sõbrad:)
why
Postitusi: 1716

Postitatud: 11-03-2011 12:49


ei ela ka temaga koos ning tal uus pere ka aga siiski ütlen et saan isaga palju paremini läbi ning saan temaga rohkematest asjadest rääkida kui emaga.
Postitusi: 123

Postitatud: 12-03-2011 14:17


Mul isa nagu hea sõber:)
Postitusi: 5187

Postitatud: 12-03-2011 14:31


Pole isa, pole problemi. Mõtlen omavahelist suhtlemist, tülisid jms. Pole oma isa kunagi näinud ega soovigi eriti näha. Ema on mul kahe vanema eest alati olnud ja suurepäraselt oma tööga hakkama saanud. Ei tunne isast puudust.
Postitusi: 1606

Postitatud: 13-03-2011 14:26


hästi saan läbi :) Ta on väga-väga hea isa!
Postitusi: 311

Postitatud: 13-03-2011 22:52


Nii ja naa, kui saame hästi läbi, siis saame ikka väga hästi läbi, sest ta ainuke (perest), kes mind täielikult mõistab ja kuulab ja väiksena ta tegeles minuga väga palju, käisime koos uisutamas, ujumas, tennist mängimas, ehitas mulle nukumaja jne aga kui tülitseme, siis on need ka väga hullud, sest oleme mõlemad väga kanged ja uhked.
k56
Postitusi: 1527

Postitatud: 14-03-2011 23:07


Enne ta uue naise võtmist sain isaga ikka superhästi läbi :) igatsen neid aegu lausa :(
Postitusi: 245

Postitatud: 14-03-2011 23:08


pole...
Postitusi: 253

Postitatud: 14-03-2011 23:11


Keegi ennem mainis, et ''pole isa pole probleemi''
Mul on samamoodi. Kolisime ema ja vennaga isast eraldi elama kui olin kuus. Peale seda ta ikka üritas suhelda jne, aga kuna majas olid ka alkoholi probleemid, tõsised probleemid, siis ei leidnud mina, et peaks temaga suhtlema.
Kui tuleb tänavapeal vastu, ei vaata otsa, ega ütle ka tere.
Pole isa, pole probleemi.

Samas ei saa paljud mu sõbrannad sellest aru, et ikkagi oma isa jne..
Vaata ise, mis tunne on, kui esimesed kuus aastat ainult pudelite kolinat ja ema peksu pead pealt vaatama, siis lihtsalt, mõni inimene enam ei eksisteeri. Vähemalt minujaoks!
Postitusi: 106

Postitatud: 17-03-2011 19:17


Isaga saan väga hässti läbi, paremini emaga. Olen koguaeg saanud ja nüüd kui näen teda harva on need hetked väga olulised :)Issilaps olen :)
X