(2).jpg)
Ärevushäire ! Mida teha ? Palun aidake !
Postitatud: 23-03-2011 15:20 Jälgi teemat
Olen 21-aastane neiu. Mind on juba pikka aega piinanud ärevus, paanikahood, isutus, iiveldus, surumistunne peas, hirm surma ees, südame pekslemine, meeleolu muutused. Käin psühhiaatri juures, too diagoosis mulle ärevushäire. Järgin üldislet tema nõuandeid, kuid mingeid antidepressante ja Xanaxit, mis ta mulle kirjutas , ma heameelega omale sisse ei sööks, kuna mul on hirm igasuguste sellise tablettide ees. Kardan, et asi läheb järjesst hullemaks. Arstiga kooskõlas jätsin antidepressantide võtmise järgi, kui Xanax on mul alati , kui peaks paanikahoog jälle tulema. Palun aidake, kellel on kogemusi sellise asjaga. Tahaks ükskord juba õhtuti rahulikult uinuda :(
Ette tänades Birgit .
Ette tänades Birgit .
Postitatud: 23-03-2011 16:39
Tsiteeritud:
Silvi-Miralda Vanatoa on minu arst ja väga hea arst on , ta seletab sulle kõik üksikasjalikult lahti.Ma ruttu googeldasin, kas ta asub pärnus? Mul oleks tallinnas vaja leida kedagi, kelle juurde minna.
Postitatud: 23-03-2011 16:43
Tsiteeritud:
Mul samuti ärevushäire , arsti juures käisin sellega väga ammu . Olen nö. õppinud sellega elama . Kui mul näiteks hoog peale tuleb siis tean mis selle põhjustab ja mõtlen lihtsalt , et ah ärevushäire ega satu sellest enam isegi paanikasse mitte . Sa tead mis see on , sa tead , et tegelikult ei juhtu sellest midagi kui sul hoog tuleb lihtsalt tohutult ebameeldiv on .Kui nii mõtled siis läheb see päris kiiresti üle .. lihtsalt ei tohi paanikasse sattuda . Mind on näiteks selline mõtlemine aidanud :)Sümptomid on mul üldiselt , kaelakangus , südame puperdamine , käte värisemine , õhu puudus , rinnus pressimise tunne ja mingid hullud mõtted sellest , et nüüd kohe kohe juhtub midagi .
Siiski igaksjuhuks on mul alati xanax olemas .. juba see teadmine , et kui ma ise hakkama ei saa , saan ma kohe rohtu võtta teeb olemise paremaks .
Mul täpselt sama ja abimees Xanax alati kotis ;)
Postitatud: 23-03-2011 16:45
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Silvi-Miralda Vanatoa on minu arst ja väga hea arst on , ta seletab sulle kõik üksikasjalikult lahti.Ma ruttu googeldasin, kas ta asub pärnus? Mul oleks tallinnas vaja leida kedagi, kelle juurde minna.
Kahjuks ei oska selle kohapealt aidata :(
Postitatud: 23-03-2011 16:47
[tsiteeri]
Tsiteeritud:
Ühe korra on mul isegi nii olnud kui mees mu autosse üksi jättis ja ise korra kuskil ära käis, siis hakkasin mõtlema seal üksi autos olles, et mis siis saab, kui keegi tuleb röövima või mis ma siis teen kui keegi sisse sõidab ja sellest tuli paanikahoog kohe peale.Kuidas see paanikahoog välja nägi?
Tuleb välja, et tegelikult ikka väga paljudel ärevushäired. Hirmus.
dr Enneti juurde ei soovita minna, tundub ise psühhiaatriahaigla kandidaat:D
Ta promob alati ka oma palvet, keegi võiks proovida ja siis kirjutada, kas aitab kah:D http://www.koda.ee/seminarid/EnnetiPalve_24.09.2008.pdf[/tsitee
Noh, süda peksab, seest läheb ülmaks, higi tuleb otsa ette, hingata väga raske, üleüldse väga hirmul, kuid see möödub 3-4 minutiga.
Ärevushäire on tavaline , eriti naiste seas levinud haigus, igalühel erinevalt.
Pidi süvenema, kui ei ravi.
Postitatud: 24-03-2011 10:19
Nendest rohtudest läheb ainult hullemaks...satud sõltuvusse.
Postitatud: 24-03-2011 10:20
Tsiteeritud:
Mina sain ka hiljuti teada, et mul on ärevushäire. Mul avaldub ta küll teistmoodi kui sinu kirjeldus, aga ma täitsa tean seda tunnet, et tahaks ka lõpuks normaalne olla ja mitte selle häirega enam elada. Mul on ta olnud aastaid praguseks, aga ma ei osanud sellega kusagile pöörududa ja ega ei teanud, mis mul üldse võiks viga olla. Nüüd saigi perearsti juures käidud, vereproovid korras ja kui rääkisin oma sümptomeid, siis perearst arvas kohe, et tegu on ärevushäirega. Olen nüüdseks ise ka selle kohta lugenud ja kõik klapib. Mulle kirjutati ka mingid antidepressandid välja, aga ma ei ole neid isegi välja ostnud, sest ei taha neid võtma hakata. Ei ole endale psühhiaatrit-psühholoogi ka otsinud, sest niipalju kui oma elus eelnevalt olen nendega kokku puutunud, pole ma abi saanud.Hea oleks muidugi nõu saada nendelt inimestelt, kes on selle läbi teinud ja sellest üle saanud, aga kahtlen, kas siin buduaaris leidub sellist inimest, kes võiks oma kogemusi jagada.
parem tee see ravikuur läbi,kui see asi edasi areneb v6ib tulemus olla vastupidine sellele mida oled soovinud,edasi v6ib sul syveneda tugev depressioon ja ka selle välja ravimata jätmisel v6ib edasi areneda psyhhoos ja niimoodi,et enam tablettideta ei ole v6imalik normaalset elu elada!! tean mida räägin!!
Postitatud: 24-03-2011 16:14
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Mina sain ka hiljuti teada, et mul on ärevushäire. Mul avaldub ta küll teistmoodi kui sinu kirjeldus, aga ma täitsa tean seda tunnet, et tahaks ka lõpuks normaalne olla ja mitte selle häirega enam elada. Mul on ta olnud aastaid praguseks, aga ma ei osanud sellega kusagile pöörududa ja ega ei teanud, mis mul üldse võiks viga olla. Nüüd saigi perearsti juures käidud, vereproovid korras ja kui rääkisin oma sümptomeid, siis perearst arvas kohe, et tegu on ärevushäirega. Olen nüüdseks ise ka selle kohta lugenud ja kõik klapib. Mulle kirjutati ka mingid antidepressandid välja, aga ma ei ole neid isegi välja ostnud, sest ei taha neid võtma hakata. Ei ole endale psühhiaatrit-psühholoogi ka otsinud, sest niipalju kui oma elus eelnevalt olen nendega kokku puutunud, pole ma abi saanud.Hea oleks muidugi nõu saada nendelt inimestelt, kes on selle läbi teinud ja sellest üle saanud, aga kahtlen, kas siin buduaaris leidub sellist inimest, kes võiks oma kogemusi jagada.
parem tee see ravikuur läbi,kui see asi edasi areneb v6ib tulemus olla vastupidine sellele mida oled soovinud,edasi v6ib sul syveneda tugev depressioon ja ka selle välja ravimata jätmisel v6ib edasi areneda psyhhoos ja niimoodi,et enam tablettideta ei ole v6imalik normaalset elu elada!! tean mida räägin!!
Kohutav
Postitatud: 24-03-2011 16:38
Tundsin natukene ennast ära paaris kogemuses.
Minu kõige õudsem kogemus oli paanikaga see.. et olin linnas shoppamas sõbrannaga.. siis exkutt, kes ei lubanud üldse seltskonna elu elada v.a. tüdrukutega . ja noo ma püüdsin siiski ta meele järgi olla, kuna ta siiski meeldis mulle. Mul oli arve kinni ja tüüp kutsus msni smsi teel.. ma ei saanud joosta kohe, shoppasin edasi ja vastata ei saanud. Siis saatis juba kurja smsi, et miks ma ei vasta ja ei tule msni. Endiselt ei saanud vastata, väike paanikahood tuli peale, aga mõtlesin, et noo pole hullu, kodus suudan msni teel ära selgitada nö maa-alla kadumisest. Varsti tuli kolmas sms, et kui ma kohe ühendust ei võta, lõpetan mina selle vaikimisega suhte ära... siis andis mu paanikahäire otsad ja ma lihtsalt poole shoppamise pealt jooksin koju jalgsi. Tee peal räigelt hingeldasin, hapnikku ei saanud.. pidin lausa asfaldile korraks maha istuma, kuna tundsin, et minestan ka kohe .. oheh, siiamaani ei unusta seda paanikahirmu, sest see oli jube. Õhku ei ole ega midagi.. nagu kuskil suletud ruumis oleks kinni vms.
See juhtum oli ka umbes 3 aastat tagasi :), ja eks ta selle käitumise pärast eks on ka ammu juba.
Üldiselt seda paanikahäiret ei esine enam juba pikalt, aga mõnikord kui mingeid õudseid asju näen või midagi, siis tuleb lihtsalt. Ise püüan ka mõelda positiivselt, et midagi ei juhtu ja kõik saab korda.
Postitatud: 25-03-2011 10:51
Tsiteeritud:
Mul samuti ärevushäire , arsti juures käisin sellega väga ammu . Olen nö. õppinud sellega elama . Kui mul näiteks hoog peale tuleb siis tean mis selle põhjustab ja mõtlen lihtsalt , et ah ärevushäire ega satu sellest enam isegi paanikasse mitte . Sa tead mis see on , sa tead , et tegelikult ei juhtu sellest midagi kui sul hoog tuleb lihtsalt tohutult ebameeldiv on .Kui nii mõtled siis läheb see päris kiiresti üle .. lihtsalt ei tohi paanikasse sattuda . Mind on näiteks selline mõtlemine aidanud :)Sümptomid on mul üldiselt , kaelakangus , südame puperdamine , käte värisemine , õhu puudus , rinnus pressimise tunne ja mingid hullud mõtted sellest , et nüüd kohe kohe juhtub midagi .
Siiski igaksjuhuks on mul alati xanax olemas .. juba see teadmine , et kui ma ise hakkama ei saa , saan ma kohe rohtu võtta teeb olemise paremaks .
Siit tuntsin end veidi ära:)
Nüüdsex on mul ärevushood olnud ligi 2 aastat. Algasid lapseisaga lahkuminekust. Ja tulevad just kindlustunde puudumisega seoses...ja siis mõttlen juba kõigest üle...:)
Ja olen ka õppinud nende hoogudega elama...aina harvemax jäävad...ja pohmelliga on kindel laks:S väldin suht alkoholi...kuigi see on ka magamatusest...:Saga püüan nn. elu ilusamax mõelda ja see aitab!
Seda kõike ei soovix oma vaenlasele ka:( OLGE TUGEVAD!
Postitatud: 25-03-2011 11:08
Minul ka iga õhtu kui magama lähen tekivad igasugused hirmud ! Et mis siis saab kui ma enam homme ei ärka vms . Hullult kardan ja paanitsen ! Aga nüüd mõlten , et tuleb mis tuleb ma ei saa ju elada selle mõtega koguaeg et ma või ära surra vms . kui ma ise seda ette ei tea millal see juhtub!
