Ärevushäire ! Mida teha ? Palun aidake !

Praegu seda lugedes, tundub, et pean asja uurima hakkama, sest nii mõnestki loost tunnen ennast ära.Mul on probleem ka vererõhuga.Mul tekib tavaliselt minestamise tunne ja õhku ei ole, higistamine ja käed-jalad lähevad nõrgaks, otsest surmahirmu pole, aga kardan ka igasugu ajuvabasid asju ja mõtlen tihti üle.
Kõige hullem ongi, et see on nii ajuvaba minu jaoks.Sest mul tekivad need hood ka näiteks nõusid pestes või koolis tunnis istudes ja lihtsalt mitte millestki, hakkab halb ja ongi korras.Jube, lihtsalt jube.Aga lähen täna just arsti juurde ja räägin asja ära ka, saab ehk selgust.

Minul kipuvad ärevushood siis peale tulema, kui ma üksi jään. Kardan kohutavalt üksi olla. Kardan, et suren ära, et minuga midagi juhtub ja et ma ei saa bi jne jne. Täiesti kohutav värk on see..paar aastat tagasi kordusid need suhteliselt tihti..vaikselt hakkan sellest üle saama. Olengi täheldanud, et ärevuse sümptomid tekivad siis, kui olen üksi või pingelises olukorras.

Mis kasu sellest postitusest nüüd teemaalgatajele peaks olema? Lisaks, et AD-st sõltuvust ei teki. Xanaxiga tuleb küll ettevaatlik olla, sellest tekib üsna kergesti sõltuvus, samas on see hoo ajal parim ravim.
Mina arvan ka, et tuleks oma arstiga kogu see lugu läbi arutada ja leida parim raviviis- nii medikamendid kui ka teraapia. Ilmselge on see, et see haigus segab su elu ja tuleb kontrolli alla saada :)

Kas on keegi kes julgeb oma murest rääkida?

Tere,

Kirjutan Õhtulehte prooviuudist ärevuse ja paanikahäire teemal. Kas on kedagi vaprat, kes julgeks oma kogemusest avameelselt rääkida. Julgustuseks ütlen, et olen ise selle all kannatanud ja et alati on võimalus jääda anonüümseks. Artikli tähtaeg on järgmine nädal(09.05.2011).Kui kokku ei ole võimalik saada, võime ka kirja teel suhelda. Minu email on mariann.ruckenberg@hotmail.com

Tervitades,
Mariann[u]

ka ärevik:)juba 15 aastat!!

http://janica27.wordpress.com/


see minust ja minu hirmudest ja olemisest .
lohutuseks kõigile samasugustele-kes kuskilt abi ei saa ja tunduvad olevat endale hullud ja yxi on hädas.
ei ole yxi keegi.
olen 38 a edukas kahe pubeka ema,"ilus rikas ja päris tark:")-pole rahahädas,põlguses ja yxinduses aga see kole haigus on kõik põhjustanud-mida nyyd blogima hakkasin.oma huvides puhtalt.nii et lugege ja irvitage.

Palderjani tablettidega võib magusaisu leevendada, muuks nad ei kõlba.

kallis inime:)
vererõhk pullib ka seoses vegetatiivse närvisysteemiga.see kõik ju seotud ring.kel on kõrge on -pidevalt kõrge-arsti juures mõõdetakse mingi 160/100 ja ta ei tunne midagi.
nt mul aga on muidu mingi 120/60/70 vms.-viimasel korral emos aga alumine ilusti 80...ylemise tõmbas 170:)ja pulss nagu maratoonaril 140:)
ääärreeevuuus.hooookene.
lampi.

ja see "kohesuren" tunne-see on juba nii tuttav et vat siis oleks imelik ,kui seda poleks.öösel on see eriti mõnus:)
ka kodus.jumalast lampi.äkki tõmbuvad käed higiseks,pea hakkab ringlema,imelik hirmukas tuleb jne.ja ongi-kui mõõdiku külge topid -sportlikust huvist siis vererõhk no ylemine 140-150-alumine ikka 70.
see näitabki et...närvid-närvid.teevad nalja.

kiitrabikaartidest saax juba väikese raamatu kokku köita.
aasta jooksul juba 8tk kokku.
kõigil yx ja sama jutt.
vatnii.

antidepressandid on parem kui xanax sest neist ei jää sõltuvusse. psühholoog võib aidata üht-teist lahti urgitseda, mis ravimitega alla surutud saaks. 6kuud ikka ravimeid ära võtta ja vajadusel xanaxit ja psühholoogi poole pöörduda. lihtsalt rääkida.

Mul olid ka u. aasta tagasi emotsionaalse stressi tõttu väga jubedad füüsilised hood, mis ajasid mul teadmatuse tõttu veel eriti suure hirmu nahka. Süda puperdas, higata ei saanud, liikuda ei saanud... 1 kord üritasin omale kiirabi kutsuda aga ei suutnud lihtsalt rääkida. Arvasin too hetk siiralt et midagi on füüsiliselt väga mäda ja ohtlik.
Ülihirmus!

Perearst tegi ainult EKG-d ja mõõtis vererõhku jms ja midagi ei leidnud. Lõpuks soovitas palderjanitablette ja samas vihjas ka antidepressantidele, viimaseid ma ei soovinud.

Palderjani sõin küll (oli siis u 10 eeki purk), samuti ka ostsin apteegist südametilkasid mis koosnevad taimetinktuuridest millel peale südame tugevdamisele ka rahustav mõju (ka suht odav, alla 50 eegu kindlasti) ning nendele lisaks veel ostsin naistepuna kapsleid - looduslik andtidepressant umbes 50 kr leht, saab osta terve paki või lehekaupa.

Kui tundsin, et jälle hakkab kuidagi veider, siis võtsin suurema doosi palderjani ja tilku ja vaatasin, et koju rahulikult vedelema sain.

Kõige tähtsam oli ikkagi probleemi teadvustamine. Olin sel hetkel vägagi raske mitmetahulise emotsionaalse draama keskel ise endale sellest absoluutselt aru andmata. (Ka ülemäära suur õnnetunne on koormav!)
Niimoodi asjaolusid analüüsides ja tunnistades ning looduslike rohtudega sain vaikselt üle sellest ja midagi hullu pole terve aasta olnud. Südametilgad hoian ikka veel kapis ja aegajalt, kui stressirohkem periood, ostan ka palderjani. Ei taha iial enam selliseid hoogusid üle elada.

Naistepuna alates kevadest ei söö, kuna see ei sobi pikaajalise päikese käes olemisega kokku :)

Mul on tuttavaid, kes on aga läinud keemia teed ja oma probleeme eiranud ja neil läheb aina hullemini :(. Aga ma ei taha hirmutada. Paljusid kindlasti aitavad need ka, kui samal ajal ka aktiivselt oma elu saispundardega tegeletakse.