Postitusi: 72

On teil vahel tunne, et...

Postitatud: 12-05-2011 21:00

...kõik inimesed on kahepalgelised ja peate pidevalt pettuma inimestes ja nende siiruses? Sõbrad, keda olete tundnud kaua, osutuvad hoopis vastupidiseks jne? Mis te teete sel puhul? Mul küll tunne, et varsti ei saa kedagi usaldada, sest alati on inimesel kaks poolt ja see üks pool kipub alles väga hiljem välja tulema. Tundub naljakas isegi, aga vahel mõtlen, et kas inimesed peaksidki omavahel lähedased olema, sest hea sõber on lausa riskantne olla
Postitusi: 2076

Postitatud: 12-05-2011 22:04


jaa, täna pidin jälle pettuma ühes:D no okei, ma teadsin, et ta ongi selline ahv, aga et nii külmavereliselt.. :D haha
Postitusi: 24434

Postitatud: 12-05-2011 22:11


Kõik kindlasti pole.Jama,kui selliste otsa juhtud.
Postitusi: 4758

Postitatud: 12-05-2011 22:14


Alles paar päeva tagasi sain teada, kuidas inimene on selja taga väga uskumatult käitunud. Olin tollest inimesest siiani kõrgemal arvamusel.. kahju, et tuli pettuda. Mudugi neid olukordi on olnud veel ja veel. Inimesed viimasel ajal vist nii mõjutatavad, et ei suuda kellelegi loojalsed olla.
Postitusi: 455

Postitatud: 12-05-2011 22:22


Ei ole sellist tunnet olnud. Mu optimism ei lase mul selliseid asju uskuda.
Postitusi: 1702

Postitatud: 12-05-2011 22:24


Tsiteeritud:

Ma arvan, et ei ole olemas inimest, kes poleks rohkemal või vähemal määral teises inimeses pettuma pidanud - inimesi ja lähisuhetes olevaid inimesi kiputakse vägagi suure hurraaga idealiseerima ja seetõttu on ka kukkumiseda alati valusad...




Paraku nii on. Siiki arvan, et pole ka inimest, kes ise ei oleks kellelegi teisele pettumust valmistanud.
Postitusi: 1204

Postitatud: 12-05-2011 22:25


Jah.. üks meesterahvas kellega viimati tuttavaks sain oli selline, et algus on ees selline võltsnaeratus ja sära ja energiat täis, aga mida aeg edasi seda rohkem näen kui võlts see oli.. ainult omakasu peal väljas.
Ja üks kauaaegne sõbranna on ka selline, et minu ees mängib ühte mängu ja seljtaga on hoopis teine inimene.
Postitusi: 5954

Postitatud: 12-05-2011 22:30


Terve elu praktiliselt selline tunne olnud.. ja tegelikult mitte ainult tunne, vaid nii ongi.
Mis teen sel puhul? Mitte midagi erilist, lihtsalt 100% ei usalda kedagi. Mitte kellelegi ei räägi selliseid asju, mille ilmsiks tulekut ma kuidagi kardaks või mis tooks ainult negatiivset endaga kaasa.
Kui ei usalda, pole võimalik ka pettuda. ;)
Fly
Postitusi: 404

Postitatud: 22-05-2011 22:52


Tsiteeritud:

Jep, samamoodi usun ma kõigist liiga palju head ja lõpuks ei suuda uskudagi, et see on see sama inimene. Võiks poiss olla, tundub, et neil on vähem probleeme, draamat ja silmakirjalikkust omavahel.


Olen alati rohkem meessoost sõpru omanud ja neist pole veel ükski mind alt vedanud nii, nagu mõned elu jooksul siginenud üksikud sõbrannad. Ma ei kujutaks end ettegi istumas kuskil koos kamba naistega klatšimas ja muljetamas.
Need mehed on muidugi üldse teine teema, kellega ma suhtes olen olnud
Postitusi: 253

Postitatud: 22-05-2011 23:11


Olen ikka ja praegu kah.Hing on murtud:/
Postitusi: 33152

Postitatud: 23-05-2011 06:30


ei ole mõelnud sellele.
X