penskarid bussis

Vaatame, millised pensionärid teist saavad!:p

Mina olen sellesmõttes huvitav inimene, et mina pole neile ebaviisakatele pensionäridele ette sattunud kunagi. Peamiseks põhjuseks on kindlasti see, et ei ole linnainimene ning sõidan peamiselt maakonnaliididega. Mul on kombeks üldjuhul ka vanematele istet pakkuda ja enamik ütlevad seepeale, et nad nii vanad ka ei ole ja jõuavad seista küll, aga üldjuhul võtavad siiski viisakalt pakkumise vastu. On ka olnud seda, et kui ma seisan püsti ja mul on hulk kodinaid, siis öeldakse et ma võin need neile sülle panna vms sest käeotsas on ometigi raske hoida. Linnaliinidega sõites on vahemaad üldjuhul nii lühikesed, et seisangi püsti, aga kui kodinaid on rohkem, siis lähen istun ainuüksi seetõttu, et teistele mitte ette jääda.

Viimati kasutasin ühistransporti pool aastat tagasi ja siis nägin kuidas üks ca 75 aastane mammi peksis kepiga vöikest koolijütsi, kuna poiss julges toetada oma rasket koolikotti istmele. Täiesti perses, mis toimub. Ilmselgelt sekkusin ma olukorda ja sõimasin mutil näo täis ja pakkusin poisile enda istekohta, jäädes ise nö valvesse,et see hull oma molu kinni hoiaks. Värdajad.

apsh sul pidi ju sada mersut perse all olema, mida sa sinna bussi siis veel ronid?

Suvel sõitsin pikka maad bussiga, üsna halb oli olla ka. Minu ette seisis üks tädike, kellele ma istumist ei pakkunud ja oii kui kurjaks ta sai, hakkas helistama ja rääkis võõrastega mind taga, tegin näo, et ma ei saa aru. Üks mees pakkus talle istet, siis ütles küll kohe et oiiii no mis asja, ei ole vaja! Ja siis õiendas minuga edasi, et ta just MINU kohta ei saanud. :D

Krt, millegi pärast sõidan mina alati selliste trammidega, kus kõik noored on nii viisakad ja seisavad püsti, ummistades terve vahekäigu nii, et lõppkokkuvõttes ei saa keegi istuda

üritan ikka alati istet pakkuda, kui just sõimama ei tulda

Ärge tulge mulle rääkima kui hukas on meie noorus! Oh, ei - kaugel sellest... ma väidan, et hukas on meie "õrnas" eas vanurid.
Katsuge nendega konkureerida vaba istme pärast bussis või koha pärast pikas poesabas. Viimasel ajal kohtan aina sagedamini ropendavaid ,sõimavaid ja nahaalselt lapsi poejärjekorras eemale trõgivaid "Vanaemasid". Ja sõna "Vabandan!" juba nende huulilt ei tule.
Küll aga olen kohanud viisakaid,abivalmis ja sõbralike teismelisi koolipoisse! Kes ei pea paljuks aidata noorel emal vankrit kitsasse bussivahesse upitada, aitavad tänaval lumehunnikusse kukkunud poisipõnni püsti...Viimane kinnitus on ajalehes juhtum, kus just koolitüdrukud aitasid kodust eksinud toariietes last. Mitte üksgi täiskasvanud ei teinud märkamagi!!!!
Seega - põrgusse vanurid,elagu noored!

Ükskord oli jube paha olla,tulin siis bussiga koju ja ühes bussipeatuses tuli hästi palju turumutte peale ja buss oli siis suhteliselt tühi ja järsku mingi penskar hakkab karjuma mu peale,et:''mine sinna poole..'',kuigi kõrval ja taga olid vabad kohad ja tal oli ikka vaja tulla mind tülitama,kuna mul oli nii paha olla,ja jõhker lehk käis üle,et ma ei suuutnud temaga vaidlema hakkata istusin ise tema taha.
Ma ei saa aru mis asja neil viga on,väksed koolilapsed tulevad koolist näiteks,neil mingi hullult rasked seljakotid seljas ja siis peale pika koolipäeva hakkab veel mingi penskar bussis õiendama,et lapsed ei lase vanemaid inimesi istuma,kurat küll endal piimapakk käes ja jõuab seista küll aga viriseda on ikka vaja,ma ei saa aru lihtsalt.