(2).jpg)
Ma lihtsalt pean kõik südamelt ära rääkima !
Postitatud: 08-10-2011 08:53 Jälgi teemat
Nimelt olen oma poisiga koos olnud 1,6 aastat . Alguses mingi kuu aega oli ta täiesti normaalne . Siis veetis ta aega sõpradega ja alkoholiga . Jäin rasedaks . Pean ka mainima , et raseduse ajal tahtis ta mind ära tappa . Sellest pääsesin napilt . Olin 5 kuud rase kui läksime lahku kolmeks kuuks . Kolme kuu pärast tahtis ta mind tagasi ja ütles et on muutunud , et tahab olla parem nii mulle kui lapsele . Läksin tema juurde tagasi , sest armastasin teda ja armastan ka praegu . Kuid olime üks kuu koos ja läksime jälle lahku , isegi lapse sünnituse ajal ei olnud ta minuga , ei olnud toeks . Mul oli väga raske sünnitus . Jälle ei suhelnud me kaks kuud . Kirjutas mulle et tahab tagasi . Läksingi lapsega tagasi . Hetkel oleme koos , kuid muutunud ta ei ole . Ta on sama südametu ja õel minu vastu nagu algusesgi . Midagi valesti ütlen või teen ähvardab mind lahkuminekuga . Ma ei nurise tema üle , ta on koduseks muutunud , tegeleb lapsega ja käib tööl kuid on suuur probleem see , et ta solvab mind igal võimalikul juhul . Ütleb mulle et noh lits kao kööki , tee süüa või et lehm tule tee seda ja toda . Ma muidugi teen sest ma ei taha et ta solvuks . Kannatan vaikides sest ma ei oska midagi muud teha . Veel nuriseb ta selle üle et ma ei oska mitte midagi teha . No miks :( Veel meeldib talle mind peksta . No mitte otseselt aga näiteks togimised , käe väänamised jne. Ma nutan igapäev ja ei oska enam midagi teha . Mul on nii raske , üritan temaga rääkida kuid tema ignoreerib mind . Alles eile väänas ta mu kätt nii et mul käsi täiesti sinine ja valus :( Ma olen kaalunud enesetappu . Kuid mul on pisike laps kes mind vajab . Ära ma poisi juurest ei oska minna sest armastus on pimedaks mind teinud . Olen sõltuvuses temast , ta on nagu narkootikum . Ma tõesti ei suuda enam nii . Ma ei suuda !! 
Ma ei jaksa , ei suuda . Tahaks vaid ära surra . Jah , tahaksin ära surra !!!
Palun ärge mõistke mind hukka , ma lihtsalt tahtsin kõik südame pealt ära rääkida , sest mul ei ole kedagi isegi emaga ei saa rääkida .. Mitte kedagi ei ole kellega saaksin rääkida , haiget teeb :(
Palun tõesti mind mitte hukka mõista , aitäh
Südamel hakkas natukene kergem !
Ma ei jaksa , ei suuda . Tahaks vaid ära surra . Jah , tahaksin ära surra !!! Palun ärge mõistke mind hukka , ma lihtsalt tahtsin kõik südame pealt ära rääkida , sest mul ei ole kedagi isegi emaga ei saa rääkida .. Mitte kedagi ei ole kellega saaksin rääkida , haiget teeb :(
Palun tõesti mind mitte hukka mõista , aitäh
Südamel hakkas natukene kergem !
Postitatud: 08-10-2011 22:42
Ma ei mõtlek ka sinu asemel ja saadaks mehe pikalt ja läheks lapsega minema!
Tegelt ka ,see ei ole mingi elu.
Usun ,et saaksid ka ise Väga hästi lapsega hakkama :)
Ja ei ole ka mõtet mõelda enesetapule!
Sa parem mõtle oma lapsele ja tema heaolule.
Kui ta elab koos vanematega ,kes kogaueg tülitsevad ,võib ka temal stress tulla / lapsepõlve trauma või mis iganes veel!
Mina soovitan Soojalt : Jäta mees maha!
.jpg)
Postitatud: 08-10-2011 22:51
1993... sa oled nii noor! Kas saad endale tunnistada, et sa suudaksid sellise mehega elada kogu oma ülejäänud elu? Jäta temaga hüvasti, mida varem, seda parem. Sul on veel kõik ees. Pole mõtet olla temaga järgmised 20 aastat nii, nagu sa oled praegu.
Postitatud: 09-10-2011 01:00
Oeh. Nii kurb lugeda sellist teemat. Kui Sul tõesti mujale minna ei ole, siis on ju olemas varjupaigad. Olin ise kunagi veidi aega koos lapsega Pärnus Pereabikeskuses, seal oli igati normaalne. Seal antakse ka nõu, kuidas ja mida edasi teha.
Kõike kõige paremat Sulle!
Postitatud: 09-10-2011 01:10
rumal oled.. kuid samas tundub, et sul on jaksu küll tema juurest ära minna. Koli üldse teisse linna ära, et ei peaks teda enam nägema. Varsti lööb reaalsus pähe ja saad aru, kui ull sa ikka olid
Postitatud: 09-10-2011 12:41
Tsiteeritud:
rumal oled.. kuid samas tundub, et sul on jaksu küll tema juurest ära minna. Koli üldse teisse linna ära, et ei peaks teda enam nägema. Varsti lööb reaalsus pähe ja saad aru, kui ull sa ikka olidPolitseisse ma ei julge minna , kuigi tahtsin minna . Ta käib praegu mul järgi nagu mingi viimane tolvan . Kui ta näeb et ma politseisse lähen , arvatavasti lööb enne maha kui ma sinna jõuan . Ok ma pean nüüd minema . Annan endast varsti märku ja teen lõpliku otsuse ära .
Aitäh , et julgustasite ja aitäh neile kes minu pihta soppa viskasid .
Postitatud: 09-10-2011 12:54
ei saa aru,mis see politsei teeb, kui jääd selle tolgusega edasi elama?selline tunne jääb ,et sa ei tahagi oma olukorda muuta!
Postitatud: 09-10-2011 12:54
sry aga ma ei saa sust aru. Politseisse ei julge minna aga samas karda oma poiss, et võib sulle elu kallale kiputda. Ta ei tee sind õnnelikuks, miks sa end piinad. Mida varem sa sellele lõpu teed seda parem nii sulle kui ka su lapsele. Mõtle kas või oma lapse tulevikule, sa ju ei taha et ta isa teada peksab või näeb kuidas ta sind peksab. Muidugi on raske algusess aga paar aasta pärast kui kõik on möödas ja vb juba uus meesgi, kes on miljon korda parem kui praegune, oled sa õnnelik. Saa tast lahti ja hakka oma elu elama!!
Postitatud: 09-10-2011 13:43
Tsiteeritud:
ei saa aru,mis see politsei teeb, kui jääd selle tolgusega edasi elama?selline tunne jääb ,et sa ei tahagi oma olukorda muuta!Käi ..... Kes ütles ,et ma tema juurde jään ?
Postitatud: 09-10-2011 14:41
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
ei saa aru,mis see politsei teeb, kui jääd selle tolgusega edasi elama?selline tunne jääb ,et sa ei tahagi oma olukorda muuta!Käi ..... Kes ütles ,et ma tema juurde jään ?
Nu aga tundub küll, oled juba liigagi kaua selle terroriseerijaga koos elnud ja midagi pole ette võtnud. Muudkui aga kardad ja kardad kuid midagi ette ei võta... üksgi mees ei ole seda väärt, et sa tahad tema pärast end ära tappa ja pealekauba sul on veel laps, mõtle tema peale.
Postitatud: 09-10-2011 14:54
Ouu, ouuu, tõmmake nüüd ennast tagasi. Ta üritab ja ennem oli hirmunud. Keegi ei toetanud teda, vanemad ka mitte ja pealegi sõbrannasid ka pole. Mis ta arvate, et naine, kellele on tema suurimate hirmudega pähe astutud ja ohvriks tehtud - julgeb mingeid sammu teiste utsitamiseta teha. Buduaarikad, te olete ju suutnud neiul ühe sammu astuda. Korraga ühe päevaga ei saa ju 10-t sammu ära teha. Las ta teeb rahulikult need sammud tasapisi ära sellel ajal, mil ta näeb ja tunneb, et õige aeg selleks. :)
Seni võiksime jätkata teda tegudele utsitamiseks ja toeks olla. :)
