(2).jpg)
Postitusi: 35
Teadmatuse valu.
Postitatud: 17-11-2011 10:39 Jälgi teemat
Tere,
Olen segaduses ja oleks vaja aru saada või vähemalt siis aimu, mis toimub. Loomulikult puudutab see konkreetselt mehest sotti saamist - mis on kindlasti paljudele naistele pidev mõisatus.
Alustan siis sellega, et oleme selle mehega juba pea pool aastat koos olnud - meil muidugi on keerulisem suhe, kuna elame erinevates linnades ja kohtumine on selle tõttu piiratud (töö ja muu pärast pole võimalik pidevalt koos olla).
Point pigem selles, et veetsime ühe nädalavahetuse koos ning ta tundus mulle külm kuidagi ja üldse nagu veider (võimalik, et kujutan ka ette), kuid kui tavaliselt helistab ta mulle päevas pidevalt mitu mitu korda, siis peale sellest viimasest koosolemisest on möödas juba pea 5 päeva ja ise ta pole minuga kordagi ühendust võtnud. Kui olen ise mõned harvad korrad helistanud, siis ütleb ta, et tal on kiire ja tagasi ka ei helista. :( Ma tean, et see "mul on kiire" on jama jutt. Jah, võibolla tal tõesti on antud momendil kiire, kui helistan, kuid kindlasti leiab päeval mingi aja tagasi helistamiseks - kui eelnevalt oli telefon mul pidevalt punane tema kõnedest, ka tööpäevadel, siis jääbki mulle see arusaamatuks. Ja kui isegi küsin temalt, et kas midagi on pahasti, kas sind häirib midagi - siis vastuseks, et kõik on hästi!!! See pole ju normaalne, ma tunnetan et kõik pole hästi ja usun täiesti kindlalt et ei olegi. Teadmatus on kõige piinavam ja kui ta tõesti ei tahagi enam suhtes olla vms, siis ta võiks mulle seda öelda aga teada värk, et mehed pigem lihtsal vaikselt kaovad... See on kohutavalt valus mulle, et ta mind lihtsalt ignoreerib...
Äkki oskate mingeid mõtteid/ideid anda, kuidas ma saaksin ta avama panna - vähemalt nii palju, et kasvõi siis saada see nö. "lähme lahku" variant temalt välja ja saaksin oma eluga edasi minna.. Ise ma seda teha ei suuda, kuid mulle tundub, et seda ta taotlebki. Ehk on kellelgi ka kogemusi või tunnevad endas ära minu olukorra, oleksin äärmiselt tänulik!
Olen segaduses ja oleks vaja aru saada või vähemalt siis aimu, mis toimub. Loomulikult puudutab see konkreetselt mehest sotti saamist - mis on kindlasti paljudele naistele pidev mõisatus.
Alustan siis sellega, et oleme selle mehega juba pea pool aastat koos olnud - meil muidugi on keerulisem suhe, kuna elame erinevates linnades ja kohtumine on selle tõttu piiratud (töö ja muu pärast pole võimalik pidevalt koos olla).
Point pigem selles, et veetsime ühe nädalavahetuse koos ning ta tundus mulle külm kuidagi ja üldse nagu veider (võimalik, et kujutan ka ette), kuid kui tavaliselt helistab ta mulle päevas pidevalt mitu mitu korda, siis peale sellest viimasest koosolemisest on möödas juba pea 5 päeva ja ise ta pole minuga kordagi ühendust võtnud. Kui olen ise mõned harvad korrad helistanud, siis ütleb ta, et tal on kiire ja tagasi ka ei helista. :( Ma tean, et see "mul on kiire" on jama jutt. Jah, võibolla tal tõesti on antud momendil kiire, kui helistan, kuid kindlasti leiab päeval mingi aja tagasi helistamiseks - kui eelnevalt oli telefon mul pidevalt punane tema kõnedest, ka tööpäevadel, siis jääbki mulle see arusaamatuks. Ja kui isegi küsin temalt, et kas midagi on pahasti, kas sind häirib midagi - siis vastuseks, et kõik on hästi!!! See pole ju normaalne, ma tunnetan et kõik pole hästi ja usun täiesti kindlalt et ei olegi. Teadmatus on kõige piinavam ja kui ta tõesti ei tahagi enam suhtes olla vms, siis ta võiks mulle seda öelda aga teada värk, et mehed pigem lihtsal vaikselt kaovad... See on kohutavalt valus mulle, et ta mind lihtsalt ignoreerib...
Äkki oskate mingeid mõtteid/ideid anda, kuidas ma saaksin ta avama panna - vähemalt nii palju, et kasvõi siis saada see nö. "lähme lahku" variant temalt välja ja saaksin oma eluga edasi minna.. Ise ma seda teha ei suuda, kuid mulle tundub, et seda ta taotlebki. Ehk on kellelgi ka kogemusi või tunnevad endas ära minu olukorra, oleksin äärmiselt tänulik!
Postitatud: 17-11-2011 12:11
Tsiteeritud:
Olen samal nõul, et aeg teeb omad korrektuurid :) Sest et kui asi väga hapuks kisub (st tuleb välja see mida me siin ise ka juba arvame) siis ilmselt pole suurt pingutust vajagi, et mees saata sinna kuhu päike ei paista :) Senikaua lihtsalt ei taha uskuda seda ja aju genereerib igasuguseid muid põhjuseid :DEga ongi. Ma isegi talle kusjuures öelnud, et kui sul peaks tekkima mingisugune teine naine või mis iganes, ütle mulle seda kohe ja ma jätan sinuga hoobilt hüvasti - ma ei mõtleks ka. Võibolla on see liiga otsekohene minu poolt, kuid hindan väga konkreetsust!!! Kuigi jah, paraku seda ei öelda sulle ikkagi otse välja ja seda enam, kui olen talle seda maininud.. ise olen loll mõnes mõttes selles asjas. Ma võin tulla toime kõige muuga, kuid reetmine/petmine on minu jaoks liig, sest mees kes seda peaks korra tegema - teeb seda ka uuesti! Kui mul oleks kinnitus olemas, siis ma oleksin väga rahul, tõesti. Südamel hakkab teatud määral rahulikum.
Postitatud: 17-11-2011 12:38
Kas sa talle teisi linna üllatus külaskäiku ei tahaks teha ühekspäevas? Saaks ehk selgusele.... Jõudu, teadmatus on tõesti nõme
Postitatud: 17-11-2011 12:41
Tsiteeritud:
Kas sa talle teisi linna üllatus külaskäiku ei tahaks teha ühekspäevas? Saaks ehk selgusele.... Jõudu, teadmatus on tõesti nõmeSee oleks sisuliselt võimatu, sest linn kus ta elab (Tallinn) on liiga suur siiski, et üllatada ja teda sealt kusagilt leida... Samas see ei pruugi ka mingeid tulemusi anda, st kui ta on näiteks tööl vms siis vaevalt kellegi sealt veel eest leian aga tänud siiski soovituse eest!
Postitatud: 17-11-2011 23:42
Villu raamat on vastus kõigile Sinu meestega seonduvatele muredele.
.jpeg)
Postitatud: 18-11-2011 08:23
Aga räägi temaga kõigepealt. Pool aastat koos olles peaks mingi lähedus ju ikka tekkima. Mina ei häbeneks küll oma poisilt kohe otse küsida, et mis värk on. "Kuule, sa pole juba mitu päeva näidanud üles mingit huvi minuga suhelda ja see teeb mind kurvaks. Miks sa nii teed?" Asi võib ju olla ka selles,e t tal tõesti on hetkel mingi kiirem periood ja selle möödudes on jälle kõik korras.
Kui ikka asi üldse ei parane, siis too lahkumineku jutt välja ja küsi, mis ta arvab sellest.
Ma pole ise päris täpselt sarnases olukorras olnud, aga minu poisil on vahel ka perioodid, kus ta on väga halvas tujus, sest nii palju on teha, ning ta ei taha aega raisata minuga lobisemiseks. Samas on meil vaikiv kokkulepe, et iga päev kuuleme üksteisest midagi, isegi kui see on vaid üks sõnum või minutine kõne. Lihtsalt, et olla kursis, kuidas teisel läheb :)
EDU SULLE!!
Postitatud: 18-11-2011 10:19
Tsiteeritud:
Villu raamat on vastus kõigile Sinu meestega seonduvatele muredele.Villu raamat on kui piibel mulle! :D
Otsast ääreni läbigi loetud..
Postitatud: 18-11-2011 10:33
Tsiteeritud:
Aga räägi temaga kõigepealt. Pool aastat koos olles peaks mingi lähedus ju ikka tekkima. Mina ei häbeneks küll oma poisilt kohe otse küsida, et mis värk on. "Kuule, sa pole juba mitu päeva näidanud üles mingit huvi minuga suhelda ja see teeb mind kurvaks. Miks sa nii teed?" Asi võib ju olla ka selles,e t tal tõesti on hetkel mingi kiirem periood ja selle möödudes on jälle kõik korras.Kui ikka asi üldse ei parane, siis too lahkumineku jutt välja ja küsi, mis ta arvab sellest.
Ma pole ise päris täpselt sarnases olukorras olnud, aga minu poisil on vahel ka perioodid, kus ta on väga halvas tujus, sest nii palju on teha, ning ta ei taha aega raisata minuga lobisemiseks. Samas on meil vaikiv kokkulepe, et iga päev kuuleme üksteisest midagi, isegi kui see on vaid üks sõnum või minutine kõne. Lihtsalt, et olla kursis, kuidas teisel läheb :)
EDU SULLE!!
+1
Postitatud: 18-11-2011 10:53
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Villu raamat on vastus kõigile Sinu meestega seonduvatele muredele.Villu raamat on kui piibel mulle! :D
Otsast ääreni läbigi loetud..
Postitatud: 18-11-2011 11:22
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Villu raamat on vastus kõigile Sinu meestega seonduvatele muredele.Villu raamat on kui piibel mulle! :D
Otsast ääreni läbigi loetud..
Nalja millega täpsemalt? Tema raamat on huvitav ja olen saanud sealt vastused teatud küsimustele küll, mis puudutab siis meeste mõtlemist. Kui ütlesin sõna "piibel" siis selle osas tegin ilmselgelt ju nalja. :)
Postitatud: 18-11-2011 15:01
Tsiteeritud:
Aga räägi temaga kõigepealt. Pool aastat koos olles peaks mingi lähedus ju ikka tekkima. Mina ei häbeneks küll oma poisilt kohe otse küsida, et mis värk on. "Kuule, sa pole juba mitu päeva näidanud üles mingit huvi minuga suhelda ja see teeb mind kurvaks. Miks sa nii teed?" Asi võib ju olla ka selles,e t tal tõesti on hetkel mingi kiirem periood ja selle möödudes on jälle kõik korras.Kui ikka asi üldse ei parane, siis too lahkumineku jutt välja ja küsi, mis ta arvab sellest.
Ma pole ise päris täpselt sarnases olukorras olnud, aga minu poisil on vahel ka perioodid, kus ta on väga halvas tujus, sest nii palju on teha, ning ta ei taha aega raisata minuga lobisemiseks. Samas on meil vaikiv kokkulepe, et iga päev kuuleme üksteisest midagi, isegi kui see on vaid üks sõnum või minutine kõne. Lihtsalt, et olla kursis, kuidas teisel läheb :)
EDU SULLE!!
Seda ma juba proovisin jah. Ka kõige äärmuslikumal viisil stiilis et "Sa võid mulle kõike rääkida, ükskõik mis ka poleks - olen mõistev ja saan aru jnejne.."
Tema väidab, et kõik on korras ja miskit pole viltu. Samas ei oskagi seda kuidagi võtta... Sisetunne nagu ütleb siiski, et midagi on valesti, kuid võibolla tõesti mõtlen üle nagu naistel tavaliselt kipub minema ja polegi probleemi. Eks jah aeg näitab! Ma rääkisin temaga ära ja nüüd tõmbun natuke tagasi ja ootan ise seda kuni ta ühendust võtab.. see on ainuõige variant, ma arvan.
