Postitusi: 35
Teadmatuse valu.
Postitatud: 17-11-2011 10:39 Jälgi teemat
Tere,
Olen segaduses ja oleks vaja aru saada või vähemalt siis aimu, mis toimub. Loomulikult puudutab see konkreetselt mehest sotti saamist - mis on kindlasti paljudele naistele pidev mõisatus.
Alustan siis sellega, et oleme selle mehega juba pea pool aastat koos olnud - meil muidugi on keerulisem suhe, kuna elame erinevates linnades ja kohtumine on selle tõttu piiratud (töö ja muu pärast pole võimalik pidevalt koos olla).
Point pigem selles, et veetsime ühe nädalavahetuse koos ning ta tundus mulle külm kuidagi ja üldse nagu veider (võimalik, et kujutan ka ette), kuid kui tavaliselt helistab ta mulle päevas pidevalt mitu mitu korda, siis peale sellest viimasest koosolemisest on möödas juba pea 5 päeva ja ise ta pole minuga kordagi ühendust võtnud. Kui olen ise mõned harvad korrad helistanud, siis ütleb ta, et tal on kiire ja tagasi ka ei helista. :( Ma tean, et see "mul on kiire" on jama jutt. Jah, võibolla tal tõesti on antud momendil kiire, kui helistan, kuid kindlasti leiab päeval mingi aja tagasi helistamiseks - kui eelnevalt oli telefon mul pidevalt punane tema kõnedest, ka tööpäevadel, siis jääbki mulle see arusaamatuks. Ja kui isegi küsin temalt, et kas midagi on pahasti, kas sind häirib midagi - siis vastuseks, et kõik on hästi!!! See pole ju normaalne, ma tunnetan et kõik pole hästi ja usun täiesti kindlalt et ei olegi. Teadmatus on kõige piinavam ja kui ta tõesti ei tahagi enam suhtes olla vms, siis ta võiks mulle seda öelda aga teada värk, et mehed pigem lihtsal vaikselt kaovad... See on kohutavalt valus mulle, et ta mind lihtsalt ignoreerib...
Äkki oskate mingeid mõtteid/ideid anda, kuidas ma saaksin ta avama panna - vähemalt nii palju, et kasvõi siis saada see nö. "lähme lahku" variant temalt välja ja saaksin oma eluga edasi minna.. Ise ma seda teha ei suuda, kuid mulle tundub, et seda ta taotlebki. Ehk on kellelgi ka kogemusi või tunnevad endas ära minu olukorra, oleksin äärmiselt tänulik!
Olen segaduses ja oleks vaja aru saada või vähemalt siis aimu, mis toimub. Loomulikult puudutab see konkreetselt mehest sotti saamist - mis on kindlasti paljudele naistele pidev mõisatus.
Alustan siis sellega, et oleme selle mehega juba pea pool aastat koos olnud - meil muidugi on keerulisem suhe, kuna elame erinevates linnades ja kohtumine on selle tõttu piiratud (töö ja muu pärast pole võimalik pidevalt koos olla).
Point pigem selles, et veetsime ühe nädalavahetuse koos ning ta tundus mulle külm kuidagi ja üldse nagu veider (võimalik, et kujutan ka ette), kuid kui tavaliselt helistab ta mulle päevas pidevalt mitu mitu korda, siis peale sellest viimasest koosolemisest on möödas juba pea 5 päeva ja ise ta pole minuga kordagi ühendust võtnud. Kui olen ise mõned harvad korrad helistanud, siis ütleb ta, et tal on kiire ja tagasi ka ei helista. :( Ma tean, et see "mul on kiire" on jama jutt. Jah, võibolla tal tõesti on antud momendil kiire, kui helistan, kuid kindlasti leiab päeval mingi aja tagasi helistamiseks - kui eelnevalt oli telefon mul pidevalt punane tema kõnedest, ka tööpäevadel, siis jääbki mulle see arusaamatuks. Ja kui isegi küsin temalt, et kas midagi on pahasti, kas sind häirib midagi - siis vastuseks, et kõik on hästi!!! See pole ju normaalne, ma tunnetan et kõik pole hästi ja usun täiesti kindlalt et ei olegi. Teadmatus on kõige piinavam ja kui ta tõesti ei tahagi enam suhtes olla vms, siis ta võiks mulle seda öelda aga teada värk, et mehed pigem lihtsal vaikselt kaovad... See on kohutavalt valus mulle, et ta mind lihtsalt ignoreerib...
Äkki oskate mingeid mõtteid/ideid anda, kuidas ma saaksin ta avama panna - vähemalt nii palju, et kasvõi siis saada see nö. "lähme lahku" variant temalt välja ja saaksin oma eluga edasi minna.. Ise ma seda teha ei suuda, kuid mulle tundub, et seda ta taotlebki. Ehk on kellelgi ka kogemusi või tunnevad endas ära minu olukorra, oleksin äärmiselt tänulik!
Postitatud: 18-11-2011 15:12
Kutil ei jätku julgust sulle ära öelda, kergem on ju vältida ja et sa ise lõpu teeksid, mitte tema.
Postitatud: 18-11-2011 15:38
Räägi temaga otse. Samas kõige ausama vastuse saad, siis kui ütled, et oled otsustanud tema juurde kolida ning vaata, kuidas mees, siis reageerib.
Postitatud: 19-11-2011 18:23
Tsiteeritud:
Kutil ei jätku julgust sulle ära öelda, kergem on ju vältida ja et sa ise lõpu teeksid, mitte tema.Seda arvan paraku minagi..
Postitatud: 20-11-2011 00:09
Mis nüüdseks saanud on?
Postitatud: 20-11-2011 00:14
Mul polnud küll päris sama olukord, kuid sarnane siiski. Olin ka oma eksmehega veidi üle poole aasta koos olnud, kui samamoodi jäid temapoolsed kõned mulle järjest harvemaks, talle helisatdes sain tihti samad vastused, et tal on kiire jne. Hiljem muidugi sain ise jälile, et ta oli mind petnud ja juba varsti oli tal keegi uus. Sul ei pruugi küll sama olukord olla, kuid soovitan kindlalt talle turja karata-küsi otse, mis värk on.
Postitatud: 20-11-2011 10:23
Tsiteeritud:
Mis nüüdseks saanud on?Nüüdseks on siis nii, et neljapäeval helistasin talle ja rääkisime pikalt-laialt ja endiselt vastus, et kõik on hästi ja korras jne - targemaks ei saanud. Mõtlesin siis, et aitab küll, ma rohkem ei helista - et eks näis. Eile siis (laupäeva öösel vastu pühapäeva) saatis mulle öösel sõnumi "Mis teed?" ja helistas mulle... Ma ei tea kas siis see nö. et ma temaga ise enam ühendust ei võtnud, mõjus kuidagi? Ei oska öelda aga rääkisime niisama asjadest ala et mis teinud ja kuidas läheb jne nagu kõik oleks korras, st seda teemat miks pikalt suhelnud ei olnud - ei puudutanud. Ei oskagi seisukohta nüüd võtta, pigem üritan edaspidi jääda neutraalseks temaga suhtlusel. Samas olen arvamusel, et ehk see ka, et kui ise aktiivselt ei suhtle ning "ei käi pinda" muudab omakorda tema suhtumist?!
Postitatud: 20-11-2011 13:32
Huvitav, 80% jutust kattub minu juhtumiga. Täpselt sama asi, oli ka varem selgeks tehtud, et kui enam ei sobi, siis nii ütlebki. Aga kadus ka ära ja ühel hetkel kui võtsin asja kätte ja küsisin, et mis värk on. Siis tuli mängu teine naine. Meil oli ka hea, kuid keeruline suhe, aga ju sellest siis ei piisanud. Ma olen üsna kindel, et tal on juba teine või kui veel pole, siis on silmapiiril...
Postitatud: 20-11-2011 13:58
Tsiteeritud:
Huvitav, 80% jutust kattub minu juhtumiga. Täpselt sama asi, oli ka varem selgeks tehtud, et kui enam ei sobi, siis nii ütlebki. Aga kadus ka ära ja ühel hetkel kui võtsin asja kätte ja küsisin, et mis värk on. Siis tuli mängu teine naine. Meil oli ka hea, kuid keeruline suhe, aga ju sellest siis ei piisanud. Ma olen üsna kindel, et tal on juba teine või kui veel pole, siis on silmapiiril...Noh jah, mis seal siis ikka teha tegelikult, kui peakski nii olema/minema - ega ei olegi!! Elu ongi selline ja ma leian, et olen piisavalt paksu naha endale kasvatanud, et tulla toime sellega.. Aeg parandab haavad! :)
Postitatud: 20-11-2011 14:13
Täpselt nii peabki :) Elus on veel nii palju ees ja kui lõpuks leiad ennast mehega, kes kohtleb sind kuningannana siis tunduvad need tühikargajad nii mõttetud, et paha hakkab :D Usun siiralt, et igaühe jaoks on kuskil keegi ja ega sinagi pääse ;)
Postitatud: 21-11-2011 22:17
Tsiteeritud:
Täpselt nii peabki :) Elus on veel nii palju ees ja kui lõpuks leiad ennast mehega, kes kohtleb sind kuningannana siis tunduvad need tühikargajad nii mõttetud, et paha hakkab :D Usun siiralt, et igaühe jaoks on kuskil keegi ja ega sinagi pääse ;)Ma tänan sind nende sõnade eest. Ma usun ka, et see (vabadan väljenduse pärast) TROPP ei hooli minust mitte üks põrm ja mingu ta aga sinna kuhu päike ei paista tõesti. See peab ikka kogu täiega paika, et elu on liiga lühike, et seda raisata inimestele kes sinust ei hooli ning üritan seda põhimõtet edaspidi järgida. ;)

