Postitusi: 972

Millal viimati südamest nutsid?

Postitatud: 12-12-2011 14:50

Millal viimati südant lõhestavalt südemast nutsid ja miks?
Postitusi: 14224

Postitatud: 10-01-2015 23:49


Polegi
Postitusi: 1735

Postitatud: 11-01-2015 00:44


Eile. Öeldi halbu asju minu kohta ja üks kallis inimene unustas mu sünnipäeva ära.
Postitusi: 7653

Postitatud: 11-01-2015 13:07


Ei ole vajadust üldse millegi pärast pillida.
Postitusi: 79

Postitatud: 11-01-2015 13:43


Eile. Põhjuseks oli tüli emaga.
Postitusi: 61

Postitatud: 11-01-2015 16:56


Päev-kaks enne vana-aastaõhtut. Hakkasin mõtlema, mis tulev aasta tuua võib ja kuna üheks asjaks on ihuüksi jäämine, tundsin hirmu ja suurt kurbust.
Postitusi: 6986

Postitatud: 11-01-2015 17:21


Tsiteeritud:

Nutsin südamest kui mul endine elukaaslane-mees kadunud oli, jäljetult, üle nädala. Kuna tal sel ajal oli palju probleeme, oli see talle omapärane käitumisviis.

Kuna Eestis läks tal oma ettevõtmistega veidi pahasti, suundus ta üle lahe tegema ränka ja rasket tööd, mille andjaks ta varem teistele oli olnud.

Minu armastus oli meeltu, ei mõistnud, miks ta mulle sedasi teeb, ära kaob. Seda enam, et meid sidus paljugi. Kuna tal olid erinevad probleemid üle pea kasvamas, üritasin temasse mõistvalt suhtuda.

Kui lõpuks olles nädala nutnud, ei suutnud magada ega olla, süda peksles sees. Olid ka materiaalselt väga keerulised ajad tol hetkel, ning kraapisin oma viimase raha kokku, et talle teise Soome otsa külla minna. Telefon oli tal väljas, meilidele ei vastanud samuti. Täiesti tundmatu riik ning kõik see transport jms...

Ja siis...hiilisin töö juures selja tagant, kuna ta mind askeldades kuidagi ei näinud...
Tema pilk, see jäikus...ma ei oleks MITTE IIAL midagi sellist temast oodanud. Ta veel küsis, et miks ma tulin, ma ei saavat sinna jääda. Veel kuu varem olin tal külas käinud.

Mainisin talle ka, et mul isegi tagasisõiduks raha ei jätku(tõesti ulme, ma tean). Tema kostis selle peale, et ka temal pole...Tal tõesti polnud, sest kade polnud ta kunagi. Natuke saime rääkida, ning ta pidi kiirelt tööle tagasi minema... Soovisin saada oma korterist eelmisest külaskäigust mahajäänud asju...Kui ta mind autoga korteri juurde viis...siis nägin ta endise abikaasa autot maja ees. Tundsin selle ära kohe, sest talle oli meelelahutuseks Eestis mu korteri akna all passida tundide kaupa.

Pisarad voolasid ja voolasid...Üsna peagi oli ka pluus riietest niiske...Ma tean ning usun, et tal selle naisega midagi polnud, kuid too käis midagi seal korraldamas...Kortereid-autosid-lapsi-alimente, mida nad seal jagasid kõike. Ühesõnaga üks keeruline teema. Tal olid seal Soome korteris siis naine koos lastega mingi nädala, ning mina pidin minema ära, kuhu...Ei teadnud ma isegi....

See oli minu jaoks nii alandav, nii hirmus... Mõistan, et need olid siiski tema lapsed jms, aga mind sedasi minema saata. Laenasin ühelt tuttavalt tagasisõiduks piletiraha, ning nuttes(siiski oli ta minuga kena, ning talle endalegi ei meeldinud seda naist seal väikses korteris hoida väidetavalt, neil ei olnud sugugi head suhted, ta isegi veidi kartis teda miskipärast) läksin laevale, tundes, et ma pole mitte keegi.

Selline käitumine kordus mõned korrad nagu dejavu, läksin veel kuugi aeg hiljem samal põhjusel(kadus uuesti ära)... Nutsin mis ma nutsin, sest armastasin seda inimeset ikka tohutult palju, ning olnuksin temaga kõiges, kui ta oleks vaid tahtnud, mul lubanud.

Ma nutsin nii mis jaksasin,sest ma enam ei suutnud sellist käitumist taluda ning võtsin vastu otsuse see suhe lõpetada...

Olles elu jooksul nutnud ikka omajagu, üllatusin isegi, kui palju võib nutta. Sellist kurbust ja masendust ei sooviks mitte kellelegi. See oli mu viimane südamest nutmine...Samas see nutt aitas...Õnneks sain ma lõpuks üle, liikusin oma eluga edasi ning olen leidnud enda kõrvale kindla ja hea inimese, ning loodan, et mitte kunagi ei peaks enam sellist hingevalu tundma.

Ahjaa, unustasin mainida, et üsna tihti valasin pisaraid öösiti kodus voodis nii kõvasti, et kartsin juba naabrite arvamuse pärast. Olen küll väga igasuguste rahustite/tablettide vastane, siis tookord tarbisisn isegi Xanaxeid, mida ma kunagi kellegi tuttava käest olin saanud.






Oeh, elu nagu filmis...
Postitusi: 14891

Postitatud: 11-01-2015 17:49


paar nädalat tagasi ilmselt.
Postitusi: 1772

Postitatud: 11-01-2015 18:53


Umbes nädal aega tagasi, korralikult nutsin näo peast ära :(
Postitusi: 3427

Postitatud: 11-01-2015 18:59


Ei mäleta. Õnneks. Vahepeal sai ikka pangede viisi lahistatud.. mingi paar aastat tagasi.
Postitusi: 29489

Postitatud: 11-01-2015 19:10


Ei mäleta. Ma ei nutagi.
X