Haiglasse ... buliimia?

Tere!
Olen 17 aastane tüdruk, kes põdes pmst. 2 aastat tagasi umbes aastakese anoreksiat, siis asendus see natukeseks ajaks õgimisega ning siis oli normaalne söömine ning kõike oli nagu enam-vähem.
Igastahes tahtsin rääkida seda, et mul tulid aasta alguses väga suured söömahood, kuna ega nendest probleemidest ei paraneta kiiresti, siis selle normaalse söömise ajal oli vahel samuti probleeme, noh, siis veel pooleldi anoreksia probleemid, et kartsin teatud toiduainetest paksuks minna. See aasta nüüd siis õgisin mingi kuu aega, sest mul elus olid suured probleemid. Nüüd juba on enam-vähem kõik korras ja olen üritanud kõike jälle korda tegema hakata, see tähendab, et oma toitumist inimlikuks muutma. Harjutan omale sisse nüüd seda, et 3 korralikku söögikorda ja üks vahepala. Noh, õnnestub küll, kui kõht korralikult täis saab eelmisest söögikorrast. Ei tiirle need söögimõtted ka enam nii peas, üritan muudele asjadele keskenduda ja kui tuleb midagi pähe, mõtlen, et see vaid loll mõttetu mõte.
Käisin igaksjuhuks siiski eile Tartu psühhiaatrikliinikus ning seal sain oma vastuseks, et mul on BULIIMIA???
Mis mõttes... JAH , ma teen palju trenni, JAH, ma tegin seda trenni sellejaoks, et keha ära ei sureks sellest õgimisest..+ tollel eluetapil oligi väga hea, et sain mõtted eemale ning ennast ära väsitada, et ei jõuaks mõelda. Jah, see oli probleem AGA NÜÜD, ma ei tee enam nii palju trenni, NÜÜD ma teen korralikku toitumist, NÜÜD ma üritan jälgida, et kui mingi masendus, ei jookse midagi sööma(ei viitsigi väga)... Jah, ma polegi otseselt mitu nädalat räigelt õginud, sest NÜÜD ma lõpuks saan aru, et pole omale midagi vaja keelata nii kohutavalt, midagi ei juhtu...
Aga ometi tahetakse mind haiglasse panna, JUST SELLE ELUPERIOODI pärast, mis mu OLI. Ma ju ei oksendanud... Pealegi, mulle meeldib trenni teha.. Pealegi, paljud inimesed kasutavad trenni, et vahel kompenseerida toiduga liialdamist+ see annab ju hea enesetunde + mul pole nagunii eriti muuga oma vaba aega täiustada.
Nii, järgmine probleem, kust ta järeldas, et mul on buliimia. Mu kehataju... Jah, ma olen normaalkaalus, MA EI TAHA KAALUST ALLA VÕTTA, ma ei arva, et ma olen paks, mida ta ikka koguaeg korrutas, kui luges buliimia tunnuseid vms.), ma pole lihtsalt oma jalgadega rahul, mis on oluliselt suuremad kui mu väike ülakeha.
Ja kolmas asi. Ma ei söö viimasel ajal suht tihti koolis, sest see söök ei täida kõhtu ning nagunii kui koolist koju tulen, olen näljane aga palju näljasem, kui siis, kui sööksin mingi vahepala moodi asja seal ära. Ehk siis veresuhkur tõuseb lakke seal. Lihtsalt märkasin seda, et mu õgimine kadus ära kui ma koolis ei söönud, vaid kojutulles sõin...
+ küsis mis toitusi ma söön ja kas midagi väldin, JAH, üritan vähe komme jms.. süüa, aga kui on väga isu, siis söön kah... üritan rämpstoitu vältida ja mis siis? Kes seda ei teeks... ?
Ehk siis tema helistas mu emale ja minu kuuldes loetles talle, et mis probleemid mul on " ei söö koolis, ei söö hommikuti kui õhtul on liialdanud(kurat, kessse tahab süüa kui õhtul on kõht liiga täis söödud? pealegi õuna ikka söön ära...), tahab kaalust alla võtta kuigi on normaalkaalus(rõhutasin talle, ei taha+ ma ei arva, et olen paks, söömisööstud pole normaalsed jne.)
EHK siis pani mind haiglajärjekorda, et ma peaks seal siis 20 päeva olema... 3-4 KORDA !!! HALLOOOO!
Vot peale seda, kadus igasugune tahtmine õgida üldse ja see toiduteema ajab juba oksele. Ja kui võtta seda nii, et KAS KÕIK INIMESED ON SIIS TOITUMISHÄIRETEGA, KES EI SÖÖ KOOLIS VAID KODUS ning kes ei söö nii korrapäraselt ning kes toituvad üldse toitumiskavade järgi ja teevad trenni?
KAS MA OLENGI SIIS BULIIMIK? Ma vist pigem arvan, et lasen omale trenni- ja toitumiskava teha... mitte ei lähe suvevaheaega haiglasse veetma, kust välja kah ei saa...