(2).jpg)
Mr. Big
Postitatud: 20-04-2012 02:26 Jälgi teemat
Ma olen abielus juba kolm aastat ja tõesti õnnelik. 6 aastat tagasi kohtasin meest, kellega sai lihtsalt mõned korrad lõbutsetud ja nüüd on meist saanud head tuttavad, kui näeme, siis räägime. Elu on aga läinud nii, et iga paari kuu tagant ta lihtsalt satub mu teele. Kas olen mina sunnitud temalt abi paluma(tööalast), kohtume juhuslikult(mis ei ole Tallinnas väga tõenäoline), näen teda nädalaid jutti unes või ma lihtsalt avastan end taas tema peale mõeldes. Mis see on? Saatus, lihtsalt pidevad juhused või miskit hoopis kolmandat? Ma olen enne oma abikaasat olnud temasse väga armunud, aga see möödus enne praeguse kaasaga kohtumiset.
On siin kellelgi kogemust, kus tema elus on Mr. Big-mees, kes tuleb ja läheb, kummitab ja satub juhuslikult iga teatud aja tagant Sinu teele? Vb oled sa juba õnnelikus armastavas suhtes, aga miskipärast ta ikka teatud aja tagant tuletab end su mõtetes meelde või satub su teele?
On siin kellelgi kogemust, kus tema elus on Mr. Big-mees, kes tuleb ja läheb, kummitab ja satub juhuslikult iga teatud aja tagant Sinu teele? Vb oled sa juba õnnelikus armastavas suhtes, aga miskipärast ta ikka teatud aja tagant tuletab end su mõtetes meelde või satub su teele?
Postitatud: 21-04-2012 10:56
Tsiteeritud:
kusjuures alati ilmub see tüüp välja siis, kui kellegi teisega suhe tõsisemaks läheb :D
Nii see on. Keeruline on see inimloom.[/tsiteeri]
http://www.youtube.com/watch?v=uXFuJBDG2PU&feature=related
ja rohkem pole vist sõnu vaja
.png)
Postitatud: 21-04-2012 11:00
Ma arvasin, et teema on ajendatud jäätisest. Aga iseenesest, enamikel naistest juhtub abielu jooksul nii. Inimesed pole loodud armastama vaid üht.
Postitatud: 23-04-2012 15:41
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Minu elus on ka üks selline Mr. Big mees. Väga häiriv tõepoolest. Püüad justkui rahu eneses leida, hakkad mõtteid temast unustama, kui tullakse ja tuletatakse end jälle meelde. Ei saa öelda, et mulle need kohtumised ei meeldiks, aga tegelikult ei taha ma ometi, et need kuskile edasi areneks, aga natuke nagu tahaks ka. Mina abielus ei ole, aga suhtes sellegipoolest, seega olla kits kahe kuhja vahel ei lähe mitte.kusjuures alati ilmub see tüüp välja siis, kui kellegi teisega suhe tõsisemaks läheb :D
Oi jaa, sama tunne..
Sisimas ma tean, et ta on mulle kallis ja meeldib, kuid eluteed ei lase meil koos olla. Suhtleme küll aeg-ajalt ja jalutame koos, nii see aeg läheb, varsti ta läheb sõjaväkke ära ka ja siis ma teda ei näe enam, kuid usun, et kui ta tagasi tuleb, siis ma ei ole ta vastu ükskõikne. Samas ma pole temaga ka nii palju koos aega veetnud, et ma suudaks öelda, et ma olen tasse armunud. Pigem selline suur kirg, mis süttib alati, kui me üksteist näeme.
Postitatud: 23-04-2012 16:05
Tsiteeritud:
Ma arvasin, et teema on ajendatud jäätisest. Aga iseenesest, enamikel naistest juhtub abielu jooksul nii. Inimesed pole loodud armastama vaid üht.See mingi loll vabandus, et ei peaks monogaamiaga pikemat aega tegelema. Kes meid siis "lõi", et iseendaga hakkama ei pea saama?
Postitatud: 24-04-2012 22:07
Tsiteeritud:
Need Mr. Bigid on tavaliselt sellised tegelased, kellega päris suhet pole aretatud ja siis tulevad koguaeg "what if" m6tted pähe. Tegelikkuses oleksid nad suure t6enäolisusega ka täiesti k6lbmatu material, seega keskendu oma olevasolevale suhtele, panusta sinna aega ja ära hakka k6ike mingisuguse surina pärast ära rikkuma.Justnimelt! Mul on ka selliseid hetki olnud, kuid siis ma sisendan endale: "ignoreeri seda, mida pole olemas". Kujutlusvõime on see, mis Mr. Bigide puhul surinat tekitab, reaalsusega pole siin midagi pistmist.
