Liiga palju sotsiaal ja humanitaari Eestis?
Postitatud: 22-04-2012 11:28 Jälgi teemat
Eestis õppitakse liiga palju õigusteaduse, ärikorralduse ja sotsiaalteaduste ülikoolides.
Statistika näitab seda ,et 65% on neist naised.
Eestis on reaalainetes väga vähe inimesi ülikoolis, aga sotisaal ja humanitaari liiga palju.
Kas inimesed sellele ei mõtle ,et kõik ei saa poliitikuks kui kõik õpivad sotisaal valdkondi? Ning haridus statistika näitab seda ,et kõige rohkem inimesi õpivad ärikorraldus.
No nii, kõik hakkavad olema ülemused, aga kes siis tööd teeb?
Vot see probleem ongi Eestis. Kõik tahavad ainult humanitaari, poliitik või ülemus olla, aga spetsialistiks ei taha keegi. Spetsialistid teenivad teadavasti mitu korda rohkem raha, kui humanitaar inimesed.
Kas selline olukord ei või viia Eesti hukkule?
Statistika näitab seda ,et 65% on neist naised.
Eestis on reaalainetes väga vähe inimesi ülikoolis, aga sotisaal ja humanitaari liiga palju.
Kas inimesed sellele ei mõtle ,et kõik ei saa poliitikuks kui kõik õpivad sotisaal valdkondi? Ning haridus statistika näitab seda ,et kõige rohkem inimesi õpivad ärikorraldus.
No nii, kõik hakkavad olema ülemused, aga kes siis tööd teeb?
Vot see probleem ongi Eestis. Kõik tahavad ainult humanitaari, poliitik või ülemus olla, aga spetsialistiks ei taha keegi. Spetsialistid teenivad teadavasti mitu korda rohkem raha, kui humanitaar inimesed.
Kas selline olukord ei või viia Eesti hukkule?
Postitatud: 24-04-2012 11:55
Okei siis
Postitatud: 24-04-2012 12:09
Jeebus küll, las inimesed õpivad seda mida nad õppida tahavad.
Postitatud: 24-04-2012 12:15
Tsiteeritud:
Jeebus küll, las inimesed õpivad seda mida nad õppida tahavad.Keegi polegi öelnud ju, et keegi midagi õppida ei või. Jutt käib veidi teise asja ümber.
Lihtsalt - tõeliselt magusates kohtades on nende inimeste võrra teistel konkurente vähem ;)
Postitatud: 24-04-2012 13:39
No aga kui riik tellib nii palju kohti, siis tuleks pilgud sinna suunata.
Postitatud: 24-04-2012 14:53
Tsiteeritud:
No aga kui riik tellib nii palju kohti, siis tuleks pilgud sinna suunata.Õige! Ülikoolid on täiesti ülekoormatud väga paljudes erialades ning osa õpilasi tuleks tegelikult suunata kutsekooli või rakenduskõrgkooli. Eestis on aga see probleem, et kutseharidust ei väärtustada ja inimesel peab ülikooli diplom justkui olemas olema, vahet pole, mis eriala.
Postitatud: 24-04-2012 15:46
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
No aga kui riik tellib nii palju kohti, siis tuleks pilgud sinna suunata.Õige! Ülikoolid on täiesti ülekoormatud väga paljudes erialades ning osa õpilasi tuleks tegelikult suunata kutsekooli või rakenduskõrgkooli. Eestis on aga see probleem, et kutseharidust ei väärtustada ja inimesel peab ülikooli diplom justkui olemas olema, vahet pole, mis eriala.
Sest kutseharidus ei ole nt pärast põhikooli kuigi kõrgel tasemel.
Postitatud: 24-04-2012 15:51
Aru ma ei saa, milleks vaielda sellise asja üle?
On ju selge, et sotsiaalaineid õpitase rohkem, kui vaja; reaalaineid seevastu vähem. Ent siiski, minu arust ei peaks inimesed end ohverdama selleks, et riigi majanduslik olukord parem oleks.
Postitatud: 24-04-2012 16:04
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
No aga kui riik tellib nii palju kohti, siis tuleks pilgud sinna suunata.Õige! Ülikoolid on täiesti ülekoormatud väga paljudes erialades ning osa õpilasi tuleks tegelikult suunata kutsekooli või rakenduskõrgkooli. Eestis on aga see probleem, et kutseharidust ei väärtustada ja inimesel peab ülikooli diplom justkui olemas olema, vahet pole, mis eriala.
Sest kutseharidus ei ole nt pärast põhikooli kuigi kõrgel tasemel.
Just, ma tean. Ja point ongi selles, et kutsekooli peaks rohkem arendama ja sellesse panustama - nii peale põhikooli kui ka keskkooli suunitlust. Lisaks peaks promoma rakenduskõrgharidust, sest ega sellelgi midagi viga ole. Aga see on kõik eelkõige riigi teha.
Postitatud: 25-04-2012 09:54
Pigem arvan ,et reaalainetes pole paljudel taipu!
Postitatud: 25-04-2012 10:05
Tsiteeritud:
Tsiteeritud:
Õige! Ülikoolid on täiesti ülekoormatud väga paljudes erialades ning osa õpilasi tuleks tegelikult suunata kutsekooli või rakenduskõrgkooli. Eestis on aga see probleem, et kutseharidust ei väärtustada ja inimesel peab ülikooli diplom justkui olemas olema, vahet pole, mis eriala.
Sest kutseharidus ei ole nt pärast põhikooli kuigi kõrgel tasemel.
Mõni kutsekool võib olla isegi heal tasemel, aga töötasu nendel õpitavatel ametikohtadel on madal ega motiveeri kedagi.
Just siit tulekski alustada.

