sõprus ekskallimaga!

Toimib, aga mis mõte sel on? Mõttetu vast, kui ei ole mingit erilist põhjust olla sõber, ntks laps.

Ma ei suhtle isegi lapse isaga, miks peaksin teistega üldse pead vaevama.

Mina olen juba tööalaselt veidi exiga seotud ja käime läbi nagu perekonnalikkmed, olen tema juurde kui oma koju oodatud igal ajal. Arvan, et selline s6bralik suhe exide vahel on v6imalik vaid siis kui yksteist austatakse ollakse ausad ja taktitundelised, omakasupyydmatud. K6ik oleneb ikkagi inimestest.

Oleneb jah. Mõningate suhete lõppude puhul ei tule kõne allagi suhtlus, isegi aastate pärast samas enda eksidega suhtlen küll vabalt ja käin tihedalt isegi läbi.

põhimõtte pärast ei hakkaks eksiga semutsema peale lahkuminekut

Täitsa võimalik! Aega võtab, ilusti peab üle saama! Laske lahti oma vihast ja kadedusest! Minul on 2 eksmeest väga head sõbrad!;)

Kõik ongi suhtumises! ja inimeste iseloomust!

Oleneb inimestest, vanusest, koosveedetud ajast jms. Üks kunagine peika on täna üks mu parimatest sõpradest, kuid suurt rolli mängib see, et olime väga noored kui tutvusime, saime sõpradeks, mingi hetk tekkisid teistmoodi tunded. Olime mõne kuu nö "suhtes" ning lõpetasin selle ise ära, ei sobinud. Muidugi oli sel hetkel raske ning minul oma sõbrast kahju, tegin talle ju haiget, kuna tema tunded olid sügavamad, minu jaoks jäi ta lihtsalt sõbraks. Läks veidi aega mööda, hakkasime uuesti suhtlema ning tänaseks on kõik barjäärid murtud, oleme väga head sõbrad.

Samas päris eksiks teda vast nimetada ei saa, olime ju nii noored (17-18aastased) ja "suhe" kestis nii vähe aega. Kujutan ette, et kui oleks veidi vanemad olnud, koos elanud jms, poleks see nii roosiliselt lõppenud ning ilmselt enam ei suhtleks.

olime palju aastaid super head sõbrad...oma 8 aastat....kuni järsku sain aru, et ta pole sugugi muutunud. Ta korraldas ikka paraja sigaduse mulle.... samasugune haige inimene nagu meie suhtegi ajal.... pettumus missugune. Saab lasta end ära petta , kui enam kogu aeg ninapidi koos pole ja sada prossa teineteise tegemisi ei tea. Aga eks see sõprus saigi algatatud teatud riskiga, sest ta pole hea inimene, meil oli aga klapp, ta vajas tuge ja ma armastasin teda kui inimest. teiste eksidega sellist suhet mul ei ole ja nüüd kui ka see sõprus on nii läbi kui olla saab, ei julge ma enam eksidega sõbrustamise teemal väga suud pruukida.

Sõbrad on minu jaoks eksidest mitu astet kõrgemal. Eks on eks ja kui ühiseid lapsi pole, siis pole tarvidust suhelda. Mul ei ole kunagi tekkinud soovi mõne eksiga sõprust arendada. On tahetud aga ma olen viisakalt ära öelnud. Ma olen eluga edasi läinud ega soovi nendega oma eraelu jagada, sõpru ma hoian väga aga eks nende hulgas oleks kui võõrkeha. Sõpru ma usaldan aga eksi on raske usaldada. Olen ise kõik eksid maha jätnud ja pole mingit suurt riidu olnud. Ammugi ei ole mingit viha ega kadedust, nagu üks enne ütles. Nad on ajalugu ja tuleb osata vanadel asjadel oma teed minna lasta.