Postitusi: 783

Lapsed väikse vahega

Postitatud: 04-11-2014 11:56

Laps on mul 10 kuud vana, täna sain teada, et olen uue ootel. Tore :)
Kellel veel on lapsed 1,5 aastase vahega sündinud, kuidas hakkama saate?
Postitusi: 7653

Postitatud: 06-11-2014 11:39


Elunever ei teeks teist last ja veel nii väikese vahega.
Postitusi: 2618

Postitatud: 12-11-2014 15:03


Mul on kaks tütart 1a10k vahega ja ikka paras hullumaja on algusest peale olnud, tegemist on palju ja endale aega eriti ei jää.

Praegu on väiksem 1a6k ja nüüd algab juba ilusam aeg, aga eks nad ikka enamus ajast v6itlevad tähelepanu eest ja kaklevad mänguasjade pärast. Alguses tekkis palju probleeme, mida ma ette ei olekski näinud, näiteks algas suuremal jonniiga just väiksema sünni paiku ja ta ei olnud n6us sellega, et ma panen pisemat magama ja tema jääb niikauaks üksi elutuppa, samas magamistoas ta hüppas ja kargas ja ei lasknud väiksemal süüa/uinuda. Suurem äratas väiksema tihti oma jonni ja karjumisega üles ja keeldus ise ka magama minemast jne.

Nüüd jälle ei lase pisem suuremal midagi teha ega ehitada, k6ik kistakse ja l6hutakse ära. Tavaline on see, et kui ühega tegeled v6i riidesse panekul aitad, siis teine teeb samal ajal mingit jama ja sigadusi, mul oleks nelja kätt ja nelja silma tarvis, et seda kaost kontrollida.

Ma ütlen igaks juhuks ära, et minu lapsed on keskmisest aktiivsemad ja temperamentsemad, nad ei püsi pudeliski paigal, aga pea l6ikab nagu koorelahutaja otsas. Olen ka oluliselt lihtsamaid väiksese vanusevahega kombinatsioone näinud.

Kogu selle jutu l6puks ma siiski soovitaksin lapsed lühikese vanusevahega saada, plusse on siiski rohkem kui miinuseid. Lastel on ühised huvid, ühised s6brad ja mina saan oma titeaastad ühe ropsuga kaelast ära.
Postitusi: 758

Postitatud: 12-11-2014 15:43


Arsenic, siis tuleb kolmanda sünnitada, siis pole konkurentsi.
Postitusi: 16549

Postitatud: 14-11-2014 09:22


Tsiteeritud:

Mul on kaks tütart 1a10k vahega ja ikka paras hullumaja on algusest peale olnud, tegemist on palju ja endale aega eriti ei jää.

Praegu on väiksem 1a6k ja nüüd algab juba ilusam aeg, aga eks nad ikka enamus ajast v6itlevad tähelepanu eest ja kaklevad mänguasjade pärast. Alguses tekkis palju probleeme, mida ma ette ei olekski näinud, näiteks algas suuremal jonniiga just väiksema sünni paiku ja ta ei olnud n6us sellega, et ma panen pisemat magama ja tema jääb niikauaks üksi elutuppa, samas magamistoas ta hüppas ja kargas ja ei lasknud väiksemal süüa/uinuda. Suurem äratas väiksema tihti oma jonni ja karjumisega üles ja keeldus ise ka magama minemast jne.

Nüüd jälle ei lase pisem suuremal midagi teha ega ehitada, k6ik kistakse ja l6hutakse ära. Tavaline on see, et kui ühega tegeled v6i riidesse panekul aitad, siis teine teeb samal ajal mingit jama ja sigadusi, mul oleks nelja kätt ja nelja silma tarvis, et seda kaost kontrollida.

Ma ütlen igaks juhuks ära, et minu lapsed on keskmisest aktiivsemad ja temperamentsemad, nad ei püsi pudeliski paigal, aga pea l6ikab nagu koorelahutaja otsas. Olen ka oluliselt lihtsamaid väiksese vanusevahega kombinatsioone näinud.

Kogu selle jutu l6puks ma siiski soovitaksin lapsed lühikese vanusevahega saada, plusse on siiski rohkem kui miinuseid. Lastel on ühised huvid, ühised s6brad ja mina saan oma titeaastad ühe ropsuga kaelast ära.


..väga tuttav tuleb ette:)
Postitusi: 1848

Postitatud: 14-11-2014 11:54


Arvan, et sellisel juhul on kõige olulisem mees ja tema panus. Olen näinud korduvalt olukordi, kus naised end lõhki rabelevad. Nt hommik algab sellega, et naine tõuseb ja hakkab süüa tegema (mees magab), siis tegeletakse lastega ja süüakse hommikust, mees ikka magab, seejärel pannakse lapsed riidesse (mis ei ole kahe väikse puhul suhugi nii lihtne), viiakse lateaeda. Siis mees ärkab, joob kohvi, sööb ja loeb lehte ning läheb tööle. Pärast toob naine lapsed lasteaiast, teeb õhtusöögi, mees tuleb koju, sööb ja hakkab oma asjadega tegelema, naine tegeleb lastega. Minuarust on selline asi absurdne, aga olen sellist korraldust liiga tihti näinud. Nt olen mitmed naised on öelnud, et saaks kasvõik hommikul üksi rahulikult pesemas käia, siis oleks see juba luksus. Tegelikult on mul ainult üks sõbranna, kellel asjad tundusid paigas olevat, st tal oli ka oma aeg. Käis 4x nädal õhtuti trennis, mees vaatas siis üksi 2 - 3 tundi lapsi. Lisaks oli tal alati soovi korral ka oma aega, kord nädalas sai ikka sõbrannadega kokku vms. Nii justkui peakski olema. Paraku kuulen enamus emade käest ainult seda, kuidas aega on nii vähe, et isegi raamatut ei saa lugeda.

Üks asi, mis minuarust suhteliselt valesti tehakse on see, et üritatakse üksi kõigega hakkama saada, elatakse oma ema-koduperenaise rolli nii sisse, et unustatakse sealjuures iseennast. Olen alati arvanud, et kõige tähtsamad pole mitte lapsed ja mees, vaid inimene ise, kui oled igapäevaselt surmväsinud ja emotsionaalselt kurnatud, siis pole sul oma perele ka justkui midagi pakkuda. Siinkohal ei pidanud ma silmas muidugi seda, et las lapsed karjuvad, ma teen maniküüri, loodan, et saate poindist aru.

Olen alati arvanud, et üks laps ei ole tööturul kuidagi takistuseks, kaks last suure vanusevahega ka mitte. Aga kaks väikest last järjest on juba see koht, kus peaks mõtlema, kas pere või karjäär. Kui inimene on 4 aastat lastega kodus ja tema töökoht "koondatakse", siis pole tavaline, kui 1-2 aastat uut tööd otsitakse.

Postitusi: 930

Postitatud: 01-12-2014 23:19


ma ei kujutaks end ette kahe väikese lapsega ...üks tundub hetkel veel müstika kuigi juba tulekul.ei ole nõus saama ka teistn niipea.
Postitusi: 342

Postitatud: 28-12-2014 23:56


Teist korda seda jama enam läbi ei teeks, et kaks last ja 1,5 aastat vanusevahe. Hulluks võib ära minna, aga nagu eespool juba öeldud oli siis tugevat närvi on tõesti vaja.
Postitusi: 5343

Postitatud: 29-12-2014 01:17


Oi, see on tõesti raske. Ise sooviksin enda laste ca 3-4 aastast vanusavahet.
Postitusi: 5

Postitatud: 29-12-2014 08:46

Lapsed väikse vahega


Minul on 6a ja 4a laps, vanusevahe samuti 1.6a ja algus on tõesti raske, samas on ka palju rõõmu kuna koos teevad kõik ja mängivad. Aga alguses varuda kannatust, aja jooksul on juba kergem :)
Postitusi: 2789

Postitatud: 29-12-2014 12:59


Tsiteeritud:

iseenesest ju hea kui lapsed väikese vahega aga ega see lihtne ei saa olema.
Arvan sama. kui väiksema vanuse vahega on, siis leiavad ka ühist tegevust rohkem.
X